Subscribe Menu

Kommentaar – Kanada vankuv majandus ja “lillkapsa kriis”


Vikipeedia maalib 2014. a andmete põhjal Kanada majandusest optimistliku pildi. Kanada ekspordib transpordivahendeid, masinaid, kemikaale, puidu- ja paberitooteid jm. Kanada kuulus siis ja kuulub ka praegu maailma jõukamate riikide hulka, olles OECD nimekirjas oma majandusega 11. kohal. Riigi põhiliseks rikkuseks on muidugi looduslikud ressursid – õli, vesi, mereannid ja maavarad.

Kanada majandus läheb allamäge

Nüüd hoiatavad aga majandusteadlased, et Kanada majandus tüürib aina allamäge ehk surutise poole. Juba mullu suvel üllatasid majanduse kehvad näitajad Vahtralehemaa majanduseksperte.

Praeguse majanduslanguse põhjuseks on peamiselt nafta hinna alanemine maailmaturul. Kuna Kanada nafta tootmine ja transportimine torujuhtmete kaudu on keeruline, kallis ja tülikas ettevõtmine ning USA administratsioon on keeldunud selle transportimisest Ühendriikidesse The Keystone XL torujuhtme kaudu, müüakse liivast toodetavat "musta kulda" juba pikemat aega kahjumiga.
Foto: Taavi Tamtik (2015)

Kanada looduslike ressursside minister Jim Carr nentis esmaspäeval, et õli hinna alanemine on reaalsus, millega valitsus peab arvestama ja nüüd arutatakse torujuhtmete rajamist Kanada rannikutele. Õli hinna kukkumine on andnud eriti hävitava hoobi Alberta provintsi majandusele.

Ekspertide hinnangul võib USA ja Euroopa Liidu sanktsioonidest vabanenud Iraan juba tänavu üle ujutada maailma naftaturu. See viib nafta hinna edasise languseni. Nii kukkuski see sel nädalal 12 viimase aasta aasta madalaimale tasemele − 28 dollarile barrelist. Samas on nõudlus nafta järele vähenenud majanduskasvu aeglustumise tõttu. Vaevalt suudaksid või sooviksid turule paisatava nafta koguse vähendamise osas kokku leppida sellised OPEC-i gigandid nagu Iraan ja Saudi Araabia, kes on poliitilistel ja usulistel põhjustel praegu vaenujalal.

Hinnatõus teeb elu raskeks

Kui tulla tagasi Kanada majandusliku olukorra juurde, siis dollari erakordselt madala ja üha langeva väärtuse tõttu kannatavad perekonnad, äriettevõtted ja investorid.

Selle näiteks võiks ehk olla nn lillkapsa kriis – termin, mille käis hiljuti välja Kanada uudisteagentuur Canadian Press. Kolumnist Andrew Coyne kirjutab ajalehes National Post (19.01.), et nagu Kanada majandus poleks juba küllalt tagasilööke saanud, tuleb tal nüüd toime tulla ka “lillkapsa kriisiga” (cauliflower crisis).

Talvekuudel saabub suurem osa köögiviljadest siia Californiast, kus on valitsenud pikemat aega põud ja ikaldused. Kui seda kombineerida siinse dollari madala väärtusega, on tulemuseks näiteks lillkapsa hinna kolmekordne tõus. Küllap oleme märganud, et ka teiste köögi- ja puuviljade hind on enneolematult kõrgele “hüpanud”. Uudistekanalitelt kõlab juba soovitusi osta puu- ja juurvilju toidukaupluste külmutatud toodete osakonnast.

Ka Kanada kaubavahetuse olukord on halvenenud – eksport vähenenud ja import suurenenud. Samas on välisinvestorite huvi Kanada vastu kahanenud, kuigi nad ostavad meelsasti kokku siinseid ettevõtteid, mille hinnad on suhteliselt madalad odavnenud dollari tõttu. Eriti pettunud Kanada majanduspoliitikas on hiinlased, kelle investeeringud pole andnud neile loodetud kasumit (NP,20.01.).

Olukord on drastiliselt muutunud 2008. aastaga võrreldes, kui Kanadal õnnestus adekvaatsete vahendite ja arukate otsustega vältida ülemaailmse finantskriisi hävitavat mõju. Kuigi Kanada majanduslik olukord pole praegu veel nii hull nagu näiteks Prantsusmaal, kus president François Hollande kuulutas välja “majandusliku eriolukorra”, on kanadalased samuti keerulises olukorras.

Peaminister Justin Trudeau viibib sel nädalal koos mitmete ministrite ja valitsusametnikega Šveitsis Davosis toimuval iga-aastasel Maailma Majandusfoorumil lootuses leida seal lahendusi Kanada majanduslikele probleemidele. Kolumnist John Ivison sõnastab Trudeau rahvusvahelise Davose missiooni nii: “Investeerige Kanadasse – selleks pole kunagi olnud paremat aega ega kohta kui praegu!” (NP,19.01.) Loodame, et see üleskutse leiab vastukaja 2500 foorumil osaleja hulgas.

Kuidas ära elada madala väärtusega dollariga?

Seda teemat käsitleb Calgary Ülikooli professor Jack Mintz väljaandes Financial Post (13.01.). Nentinud, et tagasihoidlikuma sissetulekuga kanadalastel tuleb harjuda kõrgemate hindade ja madalama elustandardiga, küsib prof Mintz, kuidas sellega siiski kohaneda.

Olukorras, kus hinnad on märgatavalt tõusnud, dollar pidevalt langenud ja rahaturud kõikumas, tunnevad tava-kanadalased end ebakindlalt. Mis siis, kui hullem on veel ees, küsivad nad pessimistlikult. Vaesus luurab juba praegu silmapiiril, sest sissetulekud ei kata enam väljaminekuid.

Kui 2012. a oli näiteks $70,000-line aastapalk Kanadas oma väärtuselt pea võrdne USA sama numbriga, siis nüüd peaks see olema $100,000, sest “loonie” on viimase 24 kuuga kaotanud 33% oma väärtusest USA dollari suhtes. Kanada Rahvusliku Panga peaökonomisti Stéfane Marioni sõnul on tegemist pretsedenditu juhtumiga. Pole siis ime, et kanadalaste võlakoorem on suurim G7 riikide seas. Iga 100 teenitud dollari kohta kulutatakse siin 177 dollarit! (NP,20.01.) Ometi tuleb üle võimaluste tehtud kulutused kunagi tagasi maksta, aga sellele vist ei mõelda.

Peaminister Trudeau seisab silmitsi keerulise olukorraga. Waterloo's (Ont) möödunud nädalal peetud kõnes kinnitas ta, et on ülimalt optimistlik Kanada majanduse suhtes. Seda optimismi ei jaga aga Rahvusvaheline Valuutafond. Viimase prognoosi kohaselt tõuseb Kanada majandus tänavu 1,7% varem ennustatud 3,4% asemel ja 2017. a 2,1% 3,6% asemel.

Kuigi arvati, et Kanada Pank vähendab sel nädalal võtme-intressimäära, selgus kolmapäeval, et see otsustati jätta senisele tasemele — 0,5%-le. See teade aitas „loonie” väärtust tõsta, mis peatselt langes aga jälle. Rahaturgudel oli kolmapäeval aga eriti halb päev. Loodame, et selline murettekitav olukord ei kesta kaua.

 

 

Elle Puusaag

Read more