Kui mul 1980. aastate keskel oli võimalus vestelda omaaegse Eesti Vabariigi ühe olulise poliitilise perekonna Minni Kurs-Oleski (1879-1940) ja Lui Oleski (1876 – 1932) tütrega ja jutt puudutas pr Oleski võitlust naiste õiguste eest, siis kuulsin sügaval nõukogude ajal päris huvitavat selle teema arendust. Nimelt ütles Minni Kurs-Oleski tütar, et ema ei oleks võitluses naiste õiguse eest töötada, osanud kahtlustada, et ajal, kui Eestis naised lõpuks kõik tööle olid suunatud, kaovad enamikest perekondadest pereemade truud abilised (kokad, lapsehoidjad, koduõpetajad, teenijad). Proua Oleskil oli võimalik tegelda riigitasemel poliitikaga, sest ta elas peres, kus pereisa sissetulek võimaldas palgata teenijaid ja koduabilisi.
Lugedes kirjanik Anton Hansen-Tammsaare arveraamatuid, selgub, et pidevalt teatud majanduslikku kitsikust kaevanud kirjanikul olid isegi tema kodusel proual koduabilised ja suuremate tööde korral palgati mõni ajutine abiline juurde.
Vaadates 20. saj ajalugu, tasub rõhutada, et maailmas toimus väga suur murrang, kui naised massiliselt asusid tööle. Muutuma hakkasid seniste arusaamade järgi makstavad meeste palgad, mis pidid ühe tööl käiva pereliikme kaudu tagama pere äraelamise. Seega, nagu näilise naisõigusluse võidu tulemusena, satuti tegelikult uude maailma, kus oli loodud uus tööjõuturg. See sai uute tulijate arvelt üha enam tegutseda olukorras, kus pered enam ei saanud valida, kas peres on palgatööl üks või enam pereliiget. Vaid mõlema pereliikme palgatöö võis tagada pere eduka(ma) äraelamise.
Eesti riigitöö ajaloos võiks meeles pidada, et alates 18. sajandist ja teatud proletaarsete vaheaegadega, isegi aastani 1991, mõjutas riigitöö palgaskaalat kunagine seisuste tabel, millest ehk teatud edukad karjäärinaised saavad tulu tänagi. Nii pole palgalõhet Eestis Riigikogusse pääsenud naistel, samuti saavad kindlat ametipalka, sõltumata soost, näiteks õiguskantsler, peaprokurör või keskkriminaalpolitsei direktor. Seda rida saab kindlasti pikendada. (Pikemalt Eesti Elu 18. märtsi paberlehest)
prof. Peeter Järvelaid
