Subscribe Menu

Kommentaar – Sõnavabaduse nõrk külg

Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna alustala. Igal kodanikul on õigus avaldada oma arvamist ükskõik millisel teemal. Ainult ühiskondlikud moraalinormid piiravad teatud määral sõnavabadust. See aga ei takista ükskõik millisel teemal põhimõtete avaldamist, kui seda tehakse moraalinormide piirides.
Maailmas juhtub tohutult palju nii teaduse, poliitika ja erisuguste ühiskondade elu vallas. Moodne tehnoloogia on andnud tavakodanikule võimaluse tutvuda eelnevate sündmuste ja erinevate teadusalade arenguga üle terve maailma.
unesco.org.uk

Tekib aga küsimus, kui objektiivne on see informatsioon? Veendunud sotsiaaldemokraat näeb ühe ühiskonna arengut ja probleeme hoopis teisiti kui veendunud turumajanduse pooldaja. Kummalgi ei ole mingit sundust ühiskonda ja selle probleeme mõlemast vaatenurgast valgustada! Võib-olla, et ühiskonna vaatlejad seda ei oskagi teha! Nii on paratamatu, et informatsiooni tarbijal võib olukorrast tekkida pilt, mis päriselt ei vasta tegelikkusele.

Alljärgnevalt kaks näidet. Vabas, demokraatlikus maailmas valitseb ikka teadmine, et inimkonna ajaloo suurim massimõrvar oli Hitler, kuigi paljud kõrgetasemelised teaduslikud uuringud on kindlaks teinud, et kommunistlikud režiimid Nõukogude Liidus ja Puna-Hiinas on toime pannud massimõrvu, mis kaugelt ületavad Hitleri omi.

Maailmas peetakse konverentse, kus osaleb suur osa maailma juhtivatest poliitikutest ja mille eesmärgiks on pidurdada maakera soojenemist, mis peamiselt olla tekitatud praeguse kivisöe, maagaasi ja nafta tarbimisest inimkonna energia vajaduste täitmiseks. Neid energiaallikaid püütakse asendada tuule- ja päikeseenergia kasutamisega. Sellega kaasnev puhtam atmosfäär on muidugi kasulik, kuid selle varjukülg on kolm või neli korda kallim energia. Rasketööstus, nagu terase- ja puidu- ja paberimassivabrikud, mis tarbivad tohutult palju energiat, kaotavad paljudes maades oma konkurentsivõime, mis viib suuremale töökohtade kadumisele ja töötaolekule.

Ülaltoodud informatsiooni vahetuses puudub täielikult tagasivaade maakera ajaloole.Maakera geoloogilise ajalooga on maailma teadlased tegelenud üle 250 aasta. Selle teadusliku töö põhjal on jõutud ühisele arusaamisele, et meie planeedi ajaloos on olnud viis jääaega. Esimene oli 2,4 kuni 2,1 miljardit aastat tagasi, teine 950-630 miljonit aastat tagasi, kolmas 460 kuni 420 miljonit aastat tagasi, neljas 360 kuni 260 miljonit aastat tagasi ja viies lõppes umbes 10, 000 aasta eest. Meie planeet on mitu korda olnud osaliselt kaetud paksu jääkihiga.

Ülaltoodu põhjal on ilmne, et meie planeedi kliimat mõjutavad tegurid, mis ei ole meie inimkonna kontrolli all. Selle tõiga ignoreerimine ei ole aus.

Tarvo Toomes

Read more