Venelastel oli rünnaku algul 3300 lahinguvalmis tanki. Ukraina, kasutades läänest tarnitud ja Ukrainas toodetud tankitõrjerelvi ning droone, on muutnud nendest umbes 3000 kalliteks kirstudeks. Kui Venemaa alustas oma täiemahulist sissetungi, oli ukrainlaste reaktsioon rünnakule spontaanne. Polnud probleemi sõdurite värbamisega, vabatahtlikke oli rohkem, kui oli võimalik välja õpetada. Vaatamata ülekaalukale vaenlase relvajõule ja pidevale pommitamisele nurjasid ukrainlased Putini katse vallutada Kiiev ja võitsid tagasi suure osa venelaste poolt hõivatud territooriumist.
Kuigi rõhuv enamus ukraina mehi täidab oma kohustust, on kasvamas nende arv, kes eelistavad oma nahka hoida ja Ukrainast lahkuda.
Kaitsetahe
Näib, et meestel on evolutsiooni käigus välja arenenud instinktiivne tahe kaitsta oma kodu, oma peret ja oma põlluandi ning nad on valmis, kui vaja, ohverdama selle nimel oma elu. Kaua kestva sõja käigus, pärast paljusid lahinguis langenuid, hakkab see instinktiivne tahe aga raugema. Kuigi rõhuv enamus ukraina mehi täidab oma kohustust, on kasvamas nende arv, kes eelistavad oma nahka hoida ja Ukrainast lahkuda.
Ka Eestis on ajutist kaitset taotlenud umbes 7000 teenistusealist Ukraina päritoluga meest. Suurelt osalt on need küll Ukraina venelased, kel pole põhjust Ukraina eest võidelda ega soovi Putini diktatuuri eest surra, aga nende hulgas on ka ukrainlasi.
Ukraina kohaneb
Ajal, mil Ukraina seisis silmitsi Lääne toetuse kõikumisega, sellest tuleneva relvastuse ja laskemoona puudusega ja võitlustahte raugemisega, oli vajadus luua toimiv ja õiglane süsteem sõdurite värbamiseks. 14. aprillil kehtestas Ukraina parlament sõjajõudude täiendamise seaduse. Seda võib pidada esialgse rünnaku üle elanud riigi institutsioonide ja ühiskonna ümberkorraldamise pöördepunktiks, et kohaneda pikema konfliktiga ja eelkõige valmistuda oodatavaks suviseks suureks pealetungiks.
Seadusele esitati rohkem kui 4,200 muudatusettepanekut ja see nõudis kuudepikkust vaidlust. Seda võib pidada Ukraina ikka veel ebatäiusliku, kuid täiustuva demokraatia sümboliks. Oli vaja kohaneda olukorraga, kus suur osa meestest teenib sõjaväes. Oli vaja ehitada üles kaitsevõime, mis vähendab sõltuvust liitlastest ja ümber korraldada majandus, et tagada ressursid kauakestvaks sõjaks. Majandus peab toimima ka ajal, mil suur osa võimekaid elanikke on lahingutandril.
Kaua oodatud toetus
Alates 2024. a algusest ei suutnud Ameerika Ühendriigid Ukrainale sõjalist abi anda sellel lihtsal põhjusel, et demokraadid kontrollivad senatit ja vabariiklased saadikutekoda ja välisabipaketti on võimalik kasutada ka pakiliste sisepoliitiliste valupunktide leevendamiseks ja mõjutamiseks. Ukraina lahinguüksused ei saanud kaua aega kaitseks vajalikku laskemoona. Selle tulemuseks oli taandumine Avdijivka linnast Ida-Ukrainas ja sõdurite moraali langus. Kuna katkes ka USA toetus Ukraina õhukaitsele, pidid tsiviilisikud kannatama pidevat pommitamist.
Kaua oodatud USA välisabipakett kinnitati 24. aprillil. Kuigi Ukraina abistamise rubriigi all on umbes 61 miljardit dollarit, kasutatakse 23 miljardit sellest USA relvavarude täiendamiseks ja 9 miljardit dollarit majandusabiks „andestatavate laenude“ kujul. Ukrainale relvade ostmiseks antav kogusumma on 13,8 miljardit dollarit.
Vahetult pärast seaduse vastuvõtmist lubas Pentagon ka miljardi dollari väärtuses sõjatehnikat ja relvi varudest välja võtta ning Ukrainasse saata, sealhulgas õlalt tulistatavaid Stingeri õhutõrjerakette, 155-mm mürske, Javelini tankitõrjerakette, kobarmoona ja lahinguvälja sõidukeid.
HIMARS võib kanda ühte poodi kuue juhitava raketiga ehk ühte taktikalist ATACMS raketti. Nende Ukrainasse jõudmine võtab kauem aega, kuid tugevdab pikema aja jooksul Ukraina kaitset.
Teatati ka kuue miljardi dollari suurusest paketist Ukrainale Patriot õhutõrje rakettide ja suurtükiväe HIMARS raketisüsteemide hankimiseks USA relvatööstuselt. HIMARS võib kanda ühte poodi kuue juhitava raketiga ehk ühte taktikalist ATACMS raketti. Nende Ukrainasse jõudmine võtab kauem aega, kuid tugevdab pikema aja jooksul Ukraina kaitset.
USA välisministeerium teatas 24. aprillil, et USA saatis kuu algul salaja Ukrainasse esmakordselt 300 km laskekaugusega ATACMS raketisüsteeme. Neid on vaenlase vastu juba kahel korral kasutatud. Esiteks Krimmis asuval vene sõjaväe lennuväljal ja siis Vene vägede vastu Ida-Ukraina kaguosas asuvas Zaporižžja oblastis.
USA kummalised abistamistingimused
Millegipärast annab USA relvasüsteeme Ukrainale tingimusel, et neid ei kasutataks rünnakuteks Venemaa vastu Venemaa territooriumil.
Sõjapidamine, kus Venemaa võib rünnata Ukrainat, aga Ukraina Venemaad rünnata ei tohi on täiesti mõistusevastane, väidab kindral Jack Keane, endine Ameerika Ühendriikide armee staabiülema asetäitja ja USAs asuva Sõjauuringute Instituudi esimees. Seda praegune USA valitsus aga nõuab.
USA manitseb ukrainlasi isegi mitte kasutama nende endi toodetud droone Vene nafta rafineerimistööstuse ründamiseks, kuigi see on peamiselt nafta, mis võimaldab Putinil Stalini impeeriumi „hiilguse“ taastamist üritada.
Näib, et USA valitsejate püksid sõeluvad püüli, kui Putin oma roostetanud tuumamõõka täristab. Arvatavasti seetõttu niihästi USA kui ka Euroopa NATO liitlased ei toeta Ukrainat eesmärgiga, et Ukraina sõja võidaks, vaid tingimusel, et kumbki pool sõda ei kaotaks.
Parteipoliitilised kaalutlused
Küsitlused näitavad, et USA president Joe Biden on silmitsi kaotusega selle aasta novembris toimuvatel presidendivalimistel. Ta on senise valitsemiseaja jooksul hävitanud president Donald Trumpi saavutatud USA energiasõltumatuse ja paisanud USA majandusse tohtu suure rahasüsti, mis on omakorda vallandanud rahva elamistaset halvava inflatsiooni. Lootuses vältida kaotust üritab Biden langetada kütuste hinda ja on selleks isegi nõus kaitsma Putini sõda rahastavat vene naftatööstust.
Eesti panus ühise vaenlase vastu
Mitte ainult Ukraina kaitseks, vaid ka Eesti julgeolekuks oleks mõttekas need õhutõrje- ja tankitõrjerelvad ning kahurimürsud, mis Eesti omab, Ukraina lahingutandrile saata. Pole isegi vaja neid kinkida.
Jaanuaris toimunud maailma majandusfoorumil ütles Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis, et see, mida praegu Ukrainale antakse, on vaid väike osa sellest, mis on vajalik. Ta võrdles Ukrainat NATOsse kuuluva Poolaga ja märkis, et Poola on reageerinud Ukraina kriisile, tellides Ameerika Ühendriikidelt umbes 1,000 Abramsi tanki, 500 juhitavat pikamaa HIMARSi raketisüsteemi ja 40 Patrioti õhutõrje raketisüsteemi. Ta vihjas, et Ukraina vajaks palju enamat.
Eesti pole võimeline Ukrainat meie ühise vaenlase vastu oluliselt aitama. Peaks aga aitama niipalju kui võimalik. Niikaua, kui Putin pole sõda võitnud, pole karta, et ta Balti riike ründab. Kui ta sõja kaotab, on oht Venemaalt pikemaks ajaks neutraliseeritud.
Mitte ainult Ukraina kaitseks, vaid ka Eesti julgeolekuks oleks mõttekas need õhutõrje- ja tankitõrjerelvad ning kahurimürsud, mis Eesti omab, Ukraina lahingutandrile saata. Pole isegi vaja neid kinkida. Võib arvata, et Ukraina oleks nõus neid laenama tingimusel, et kui Ukraina on sõja võitnud ja majanduslikult kosunud, hüvitab ta nende hinna kas Ukrainas toodetud relvastusega või muu Ukraina tootega, mida Eesti vajab.
Slava Ukraini!
