Lahkuva valitsuse kaitseministrina ja neist kõnelustest osavõtjana kinnitan, et Eesti jätkab senistest välis-ja julgeolekupoliitilistest põhimõtetest kinnipidamist. Tõttöelda on need põhimõtted olnud juba pikka aega konsensulikud ka sisepoliitika mõttes, sest meie erakondadel pole siin erimeelsusi, seda sõltumata sellest, kas nad on parasjagu koalitsioonis või opositsioonis. See on olnud meie välispoliitika tugevuseks – ühtsena on alati kergem maailma arvukate väljakutsetega toime tulla.
Kolm erakonda leppisid kokku selles, et tihedad suhted NATO ja Euroopa Liiduga ning SKPst vähemalt 2 protsendi suunamine kaitsekuludele jäävad meie kaitsepoliitika alustaladeks. Meie kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu ning sellest tulenevad partnerlus- ja liitlassuhted on Eesti julgeoleku ning heaolu tähtsaim garantii. See hõlmab ka NATO heidutusmeetmete tugevdamist ja liitlaste alalist sõjalist kohalolekut Eestis.
Tasub esile tõsta, et loodav valitsusliit tahab pingelises julgeolekuolukorras suunata enam raha diplomaatiale ja tugevdada meie saatkondi. Paremini rahastatud ja mehitatud välisesindused lubavad paremini edendada Eesti julgeoleku- ja välismajandushuvisid. Erilise tähelepanu all saavad olema USA ning meie suuremad Euroopa liitlased.
Sündiv võimuliit peab jätkuvalt oluliseks Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat ja seisab meie regioonis julgeoleku, stabiilsuse ja heanaaberlike suhete edendamise eest. Eesti toetab Euroopa Liidu ja NATO ühiseid poliitikaid, mis on suunatud Ukraina suveräänsuse kaitsmisele ja territoriaalse terviklikkuse taastamisele. Venemaa vastaseid sanktsioone oleme nõus leevendama juhul, kui Kreml naaseb rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete juurde. Euroopa ühtsus neis küsimustes on väga oluline.
Valitsuskõnelustel lepiti kokku ka täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi loomises, ajateenistust läbivate noorte arvu suurendamises ning Kaitseliidu võimekuse arendamises ja liikmeskonna kasvatamises. Et kriisiolukorras oleks tagatud ühiskonna vastupanuvõime, võetakse vastu elanikkonnakaitse kontseptsioon.
Kõige selle valguses on põhjust veel kord rõhutada, et mingit tõepõhja pole all hirmudel, nagu muudaks Keskerakonna valitsusse tulek meie senist julgeoleku- ja välispoliitikat. Neid kartusi on aidanud paraku üles kütta ühe opositsioonipingile siirduva erakonna mõned poliitikud, kes ei oska, nagu paistab, viisakalt kaotada. Julgeolekuhuvide kiskumine sisepoliitilise võitluse mängumaale on vastutustundetu. Ei saa olla nii, et üks erakond kuulutab end meie riigi lääneliku suuna ainukeseks garandiks. Ei saa ka olla nii, et meie riigi toimimise garant on üks erakond. Demokraatiaga käib kokku see, et riiki juhtivad poliitilised jõud vahetuvad. Pole kahtlustki, et meie julgeoleku tagamine saab edaspidi olema heades kätes ja Eesti jätkab läänemeelsel kursil. Olen seda viimastel päevadel kinnitanud pidevalt ka meie liitlastele ning välisajakirjandusele. See töö käib praegu väga intensiivselt.
Hannes Hanso
kaitseminister, SDE
