Kuupäev on igati sobiv, langedes samasse nädalasse MRP pakti sõlmimise 75. aastapäevaga. August on Eestile ajalooliselt oluline kuu: mitte ainult MRP, vaid ka Balti kett ja muidugi taasiseseisvumise aastapäev, on lõikuskuus aset leidnud. Loodame, et Kanada meedia kajastab neljapäevast üritust nii, nagu see seda väärib.
Pressiteates leidus mitmetki meeldivat. Publiku arvamusi mitte ainult oodatakse, vaid neid jagatakse žürii liikmetega enne lõpliku otsuse langetamist. Demokraatia mis demokraatia, täielik peegelvastand autoritaarsele korrale. Žüriisse kuuluvad disaini ja muude analoogsete alade spetsialistid ja esindaja Tribute to Libertyst, mitmest rahvusest koosnev organisatsioon, mis tõukas memoriaali vajadust, kuni Ottawa sellega nõustus.
Ning on oluline teada, et memoriaali asupaik pole kusagil kõrvalises kohas. See tuleb Confederation Boulevardile Kanada Ülemkohtuhoone kõrval, kust on ka silmaga näha Rahutorni (Peace Tower) ning teisi olulisi föderaalhooneid.
Taustaks tuleb lisada, et memoriaali ja monumendi rajamisega on Ottawa kohta liigutud hämmastavalt kiirelt. Märtsis paluti arhitektidelt, maastikuarhitektidelt, kujundajatelt osalemist, paludes neilt varajasema töö ehk portfoolio näiteid ning nende kogemusi. Selle põhjal on vähem kui pool aastat hiljem finalistid valitud. Pressiteade annab mõista, et pärast kavandite tutvustamist 21. augustil ei tohiks enam kui mõni nädal minna, enne kui võitja välja kuulutatakse. See on oluline ajaliselt, kuna valitsus loodab tuleva aasta hilissuveks kattest vabastada monumendi põhidetailid, maastikuarhitektuurilised projektid muidugi järgnevad monumendi valmimisele.
Monumendi ja memoriaali osatähtsus on selles, et see rõhutab maailmale mitte ainult kommunismi kuritegusid, vaid Kanada rolli varjupaiga pakkujana miljonitele, kes põgenesid julma kommunismiterrori eest, otsides vaba ja sõltumatut demokraatlikku asukohamaad, millest nüüd on saanud paljudele juba enam kui kodupaik.
Oluline on seegi, et memoriaali kaudu saab ajaloo õudusi tutvustada neile, kes ei ole teadlikud sellest, millega kommunism on hakkama saanud. Paljud ei usu, pea 70 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu, et Stalin tappis ning hävitas märksa rohkem süütuid inimesi kui Hitler. See on selle tõttu, et holokausti lobi on tänaseni tugev – näiteks Toronto Staris ilmub igas kuus rabi Dov Marmurilt arvamuslugu, mis rõhutab, et natsistlikud maailmavaated pole kusagile kadunud ja maailm olevat ikka juudivaenulik.
Ning kuna tänapäeva noor liigub sotsiaalmeedias palju meelsamini kui istudes raamatu taga, siis on vähesed tuttavad näiteks Stéphane Courtois' ja teiste poolt toimetatud Kommunismi musta raamatuga. Raske uskuda, et selle raamatu ingliskeelse tõlke ilmumisest on möödunud juba 15 aastat. Küll aga on meeles, kuidas teos Meie Elu raamatukauplusest kiiresti riiulitelt liikus, vaatamata küllaltki kallile hinnale, tänu raamatu (800 lk+) mahule.
Courtois' raamatus hinnati, et kommunismiohvrite arv oli kusagil 100 miljoni ringis. Seega umbes kolm Kanadat! Konkreetset arvu oli ajaloolastel raske anda, kuna totalitaarriikides näiteks suvaliste mõrvade üle ei peetud arveldust. Peamine mõrtsukas oli puna-Hiina, umbes 65 miljoni ohvriga. Järgnes Stalini N.Liit 20 miljoniga ja siis Aasia riigid, nagu Põhja-Korea, Vietnam ja Kambodža. Tuleb ka muidugi arvestada raudse eesriide taga asuvate riikidega, kus jälgiti Moskva käske veriselt.
Võib üsna kindel olla, et tänu Tribute to Liberty ponnistustele ja Kanada riigi arusaamisele saab memoriaalist liigutav ning sügavalt mõtlemapanev objekt Kanada pealinnas. Vahtralehemaa pole mitte ainult pakkunud varjupaika ja uut kodu pagulastele, vaid andnud ka nendele turvalisuse, vabadustunde, eneseväärikuse taastamise ja uue elu ehitamise võimaluse, ilma et öist uksele prõmmimist peaks kartma. Jään huviga ootama võitja kavandi avalikustamist.
Tõnu Naelapea
