Pärast Eesti Instituudi välisõppe koordineerija Heidy Eskor-Kiviloo avasõnu sai esinemisjärje Eha Jakobson Unipiha koolist, kes rääkis teemal „Vaikne raamat“ – meetodist, mida kasutada liitklassis. Inglise keeles on see Wordless Book ehk Silent Book. Niisiis on tegemist sõnadeta, tekstita raamatutega, mida hea kasutada ka vähese keeleoskusega keeleõppijate tundides, sest pildid tekitavad alati mingeid emotsioone ja kõikide tunded ning arvamused on õiged, nagu märkis Eha. Sõnatus on lugu, mis on arusaadav ka siis, kui pole ühist keelt. Loo jutustavad pildid ja need ütlevad palju. Siiski saab iga vaataja lugu natuke omamoodi vaadelda ja mõista. Sõnadeta raamat juhatab lapse kirjatarkuse maailma, eeldamata lugemistehnilisi oskusi. See aitab ärgitada fantaasiat, luua tähendusi ja arendada jutustamisoskust, õppida tundma loo ülesehitust ja rikastada sõnavara. Ka kõrgematel keeletasemetel on sõnatud pildiraamatud head fantaasia ja ideede ärgitamiseks ning jutustamisoskuse arendamiseks. Vaatasime koos Ehaga tema valitud vaikseid sõnadeta raamatuid „The Farmer and the Clown“/Maria Frazee, „Nel mio giardino il mondo“/Irene Penazzi, „Il bambino e la soffitta“/Maja Kastelic, „Ma ei karda“/ Kerttu Sillaste, „Tänan sind, Jänku-Karvakera, imetoreda õhtupooliku eest“/Jimmy Liao. Need olid väga toredad ja kunstnikutöö neis raamatutes muidugi imeline.
Teiseks esinejaks oli kirjanik Jan Kaus, kes rääkis teemal „Identiteet ja kirjandus“. Ise tutvustas ta end, et talle meeldib mõtlemine, lugemine ja kirjutamine ning eelistab PowerPoint esitlusele pigem rääkida. Jan arutles rahvusliku identiteedi ja piiripealsuse tunde üle. Kas meie identiteedi määrab ruumiliselt seenevihmane männimets, madal kiviklibune meri, ilusad järvesilmad, kus seikleb Toomas Nipernaadi?
Ta tõi vahva näite Käsmust. Neeme tee jagab Käsmu nagu kaheks osaks: ida poole jäävad mere-käsmukad ja lääne poole metsa-käsmukad. Kumb siis vormib eestlaste identiteeti rohkem, kas meri või mets? Füüsiliselt me kohta kaasa võtta ei saa, aga teadvuses saame seda kaasas kanda ja teistega jagada ning väljendada keeles. Keeles on eristuvad üksused (sõnad, laused), mis järgnevad üksteisele. Kirjandus on loominguline praktika.
Jan rääkis ka oma etendusest „Stiiliharjutused“, kus teevad kaasa peale tema Indrek Koff, Toomas Täht ja Eva Koldits ja millega nad sel kevadel Eestis ringi reisivad. Lavastus asetab kirjanikud keset teatrit ja näitlejad keset kirjandust. Tulemus on ühtaegu moodsalt fragmentaarne ja traditsiooniliselt tekstikeskne – selles saavad kokku teatrietendus, kirjandusõhtu, stand-up, bändiproov ja muidugi ka ELU ISE.
Oli taas tore koolitus, mille Heidy lõpetas sõnadega: „Kohtumiseni juba Pariisi või Chicago Emakeelepäevadel!“
