30. septembril 2022 toimus Tallinnas järjekordne Üleilmse eestluse koostöökomisjoni (ÜEKK) hübriidvormis koosolek. Koostöökomisjoni juhib välisminister Urmas Reinsalu, liikmed on kultuuriminister, haridus- ja teadusminister, siseminister, sotsiaalminister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, EELK esindaja, Integratsiooni Sihtasutuse esindaja ning välismaal elavate eestlaste suuremate katusorganisatsioonide esindajad.
Kohal olid ka Ülemaailmse Eesti Noorte Võrgustiku, Eesti Instituudi, MTÜ Globaalsed Eestlased, Tuglase Seltsi, Välis-Eesti Ühingu esindajad ja erinevate ministeeriumide kõrgemad ametnikud. Kanadat esindasid Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) abipresident Reet Marten Sehr ning Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas president Marcus Kolga.
Vahetult enne koosolekut pälvis välisminister Urmas Reinsalu EKNi teenetemärgi panuse eest üleilmse eestluse edendamisel, alates 2018. aastast. Teenetemärgi andsid üle Reet Marten Sehr ja Marcus Kolga.
Koosolekul arutati üleilmse eestluse tegevuskava rakendamist ning Eesti riigi ja välismaal tegutsevate organisatsioonide vahelise koostöö ja kommunikatsiooni edendamist.
Suuremate kogukondade üheks prioriteediks on olnud Eesti riigiga koostöö ja dialoogi astumine kõrgemal tasemel. Üleilmse eestluse tegevuskava, mis valmis 2021. aasta lõpus, on koostöökomisjoni, töörühmade ja valitsuse esindajate ühine saavutus. Nüüd on tähtis tegevuskava elluviimine parimal võimalikul tasemel.
Avakõnes avaldas välisminister Urmas Reinsalu heameelt, et valdkonnas on viimastel aastatel tehtud suuri edusamme, kuid üleilmsete eestlaste toetamine peab olema senisest ambitsioonikam, kaasa arvatud rahastamine. Koostöökomisjon on strateegiline juhtimise ja probleemide sõnastamise platvorm. Tegevuskava elluviimisel võiks taastada endiselt loodud töörühmad. Oluline on mõelda, kui palju suudab täna Eesti riik kaasata inimesi üle maailma. Vaja on teada, mis on ülemaailmse eestlaskonna ootused Eesti riigile. Minister kutsus üles Ukraina toetuseks poliitiliste aktsioonide jätkamist ja tänas senise tegevuse eest.
Globaalküsimuste asekantsler Märt Volmer andis ülevaate üleilmse eestluse laiemast tähendusest ja kohast välisministeeriumi struktuuris. Ta tõi esile välisministri pühendumust üleilmse eestluse valdkonda ja kinnitas, et minister suudab valitsuses üleilmse eestluse plaane selliselt tõsta, et plaanid saaksid täidetud.
Üleilmse eestluse diplomaatiline esindaja Marin Mõttus andis ülevaate tegevuskava esimese aasta rakendamisest. Sõnavõtus tõi ta esile noorte osaluse ja toetamise tähtsust ning mälu ja ajaloo pärandi hoidmist. Tema juhtimisel järgnes sisukas arutelu senini kogetud edulugudest ja väljakutsetest.
Veebikeskkonna globalestonian.com põhjal on loodud ühine inforuum, mida on viimase aastaga palju arendatud ja mis on uuel tehnilisel platvormil. Globaalsete eestlaste eestikeelset uudiskirja saab 1220 inimest ja ingliskeelse uudiskirja saajate hulk on kasvamas. Soovitakse, et rohkem noori tuleks inforuumi. Väliskogukondade väljaannete toetus jätkab.
Üleilmse eestluse tegevuskava rakendamise uueks lööksõnaks on ,,koosloome“.Tähtis on suurendada kogukondade kaasatust eri initsiatiividesse. Tegevuskava elluviimisel peaks partnerlus riigi asutuste ja kogukondade vahel olema tugevam, et paremini kaasata sihtgruppe.
Soovitati tegevusega seotud rahastamise lihtsustamist ja rahaliste taotlusvoorude pikendamist. Mõned tegevuskava koostamiseks moodustatud töörühmadest võiks tagasi tuua, et anda pidevat tagasisidet ja sisustada rakendamist.
Arutati väliseesti kogukondade osa Ukraina toetamisel ja üldisemas Eesti julgeoleku kontektsis. Toodi esile Kanada kogukonda ja kuidas kohalik ukrainlaste kogukond on edukalt survestanud Kanada valitsust Ukrainat toetama.
Arutati, kuidas väliseestluse ajalugu teadvustada. On oluline, et Eestis oleks teada, kuidas võideldi Eesti riigi säilimise eest ja aidati omariiklust hoida ning üles ehitada erinevates diasporaa-kogukondades. Mäluasutustega tuleks alustada läbirääkimisi väliseesti ajaloo keskuse loomiseks. Väliseesti ajalugu peaks olema kajastatud Eesti haridusprogrammis. Avaldati toetust ESTOde ja rahvuskongresside jätkamisele ja korraldamisele.
Keskenduti välismaal elavate eesti noorte kaasamise teemasse. Marin Mõttus rõhutas, et see on keeruline küsimus, kuna on raskusi hoida kontakti paljude noortega, kes on läinud või minemas välismaale. Ülemaailmne Eesti Noorte Võrgustik teeb tõhusat tööd, et laiendada liikmeskonda erinevates riikides, kus asub eesti noori.
Marin Mõttus toonitas lõppsõnas, et ambitsioon peab olema kõrge. Me ei korralda ainult kontserte. Meil on järjepidev töö ja tegevus.
Koostöökomisjoni koosolekule järgnes ühine lõunasöök restoran Antiikis.
Eelnevalt koostöökomisjoni koosolekule toimusid edukad kohtumised erinevate ministritega, kus osalesid Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Rootsi Eestlaste Liidu (REL) ja Ülemaailmse Eesti Noorte Võrgustiku (ÜENK) esindajad. Arutati kogukondades tegutsevate organisatsioonide tööd, väljakutseid ja vajadusi.
Kultuuriminister Piret Hartmanniga arutati väliseesti ajalookeskuse rajamist. Soovitati teha ERR-iga tihedamat koostööd väliseesti kogukondade tegevuse kajastamiseks.
Kultuurilise mitmekesisuse aastaks on kuulutatud 2024 ja selle raames võiks väliseestlaste tegevust laiemalt kajastada.
Haldusminister Riina Solmani ja välisminister Urmas Reinsaluga arutati väliseesti kogukondade rahastamisega seotud küsimusi, ajalugu peegeldava keskuse loomisest, vajadusest mälu säilitada ja teadmiste edasiandmisest Eestis elavatele eestlastele ja noortele.
Haridusminister Tõnis Lukasega arutati väljaspool Eestit asujate keeleõppe väljakutseid ja õppekava vajadusi, mis sobiks noortele, kelle kodune keel ei ole eesti keel ja kes õpivad eesti keelt kui teist või isegi kolmandat keelt.
Sisukas eraldi töökoosolek toimus Marin Mõttuse ja nõunik Kadri Linnasega.
Lisaks kohtuti riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossiga. Kõne all olid teemad, mis seotud väljakutsetega julgeoleku ja desinformatsiooni vallas.
30. septembri pealelõunal kohtuti Stenbocki majas peaminister Kaja Kallasega ning oli pikem arutelu peaministri nõunikega. Arutati riigi ja väliskogukondade vahelise kommunikatsiooni tugevdamist ja koostöö tihendamist julgeoleku valdkonnas. Peaminister tänas välismaal elavaid eestlasi kõige eest, mida tehti okupatsiooni-aastatel, et hoida üleval unistust vabast Eestist. EKNi esindajad tänasid peaministrit tugeva Ukraina toetuse ja inspireeriva juhtimise eest praegusel kriisiajal.
Reet Marten Sehr
EKN abipresident
Üleilmse eestluse koostöökomisjoni Kanada esindaja
