Eriolukord kuulutati välja 12. märtsil. Sellega kaasnesid liikumis- ja kogunemiskitsendused. Mul oli kavatsus üht erilist filmi minna vaatama, mis USAs keelatud, aga kinod suleti. Mul oli üsna kahju, kui kõik Apollo raamatupoed samuti suleti, sest tahtsin just sinna minna ja otsida mingit põnevat lugemist liikumiskitsenduste ajaks.
Esimest kaks nädalat eriolukorra tingimustes olid huvitavad. Põhiliselt kükitasin korteris ning väljas käisin kas toidupoes või jalgrattaga sõitmas. Tervise hoidmiseks on trenn lubatud, aga peab teistest jääma kahe meetri kaugusele. Mõnikord jalutan Kalamajas ja uudistan neid puitmaju, mis siin ohtralt leidub. Palju on muinsukaitse all ja väga hästi restaureeritud. Teised ootavad oma tundi. Kalamaja puitmaju on kahte tüüpi: nn Lenderi majad, mis ehitati vahemikus 1890-1910 ning Tallinna majad, mida ehitati aastatel 1920-1938. Nendest võiks kirjutada omaette loo, igatahes jalutuskäigul pakuvad need palju silmarõõmu.
Varsti pärast eriolukorra kuulutamist Eestis hakkasin otsima teed tagasi USA-sse. Kui President Trump kuulutas välja reisijatekeelu Euroopast ning kutsus USA kodanikud koju naasma, puhkes USA lennujaamades hullumaja. Vaatasin telest, kuidas tuhanded inimesed ootavad tundide viisi tihedalt koos mingis suures saalis, et maale jõuda. Koroonaviiruse nakatamise paradiis! (Loe lisaks: Eesti Elu 18 2020 paber- ja PDF-/digileht)
Agu Ets
