Teenistusele järgneb mälestustalitus Kose kalmistul, kus avatakse mälestusmärk langenud Kose kihelkonna metsavendadele ning sängitatakse hauda kolme nõukogude okupatsioonivõimudega võideldes elu kaotanud metsavenna säilmed – nooremleitnant Ludvig Kivilo, leitnant Johannes Prisk ja Lembit Kaun.
Mälestusmärgil on kõigi Kose kihelkonnas tegutsenud ja lahingutes langenud või vangilaagrites hukkunud metsavendade nimed sünni- ja surma-aastatega. Kokku on kivil 54 nime.
Hinnanguliselt oli Eestis pärast Teist maailmasõda umbes 14 000–15 000 metsavenda, koos ennast lihtsalt metsas peitvate inimestega on metsavendade üldarvuks pakutud ka suuremaid numbreid – kuni 30 000. Nõukogude julgeolekumajor Oskar Borelli 1953. aasta juunis esitatud aruande järgi olid nõukogude julgeolekuorganid alates 1944. aastast kuni 1. juunini 1953 tapnud 1495 metsavendade salkade ja salaorganisatsiooni liiget ning arreteerinud 9870 inimest (neist 5471 metsavendade salkade ja 1114 salaorganisatsiooni liiget, 1803 nende abistajat ning veel 1212 kodanikku).
Suurim metsavendade organisatsioon oli Relvastatud Võitluse Liit (RVL), mis tegutses aastatel 1946–1949. RVL-i juhid langesid 1949. aasta suvel. Suuremad lahingud metsavendade ja julgeolekuüksuste vahel lõppesid Eestis 1953. aastal. Üksikuid lahinguid peeti veel 1957. aastani.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
