Subscribe Menu

Kotkajärvel algas 59. Metsaülikool 

Esmaspäeval, Metsaülikoolile ebatavalisel alguspäeval Torontost Kotkajärvele sõites vaatasin teatud murega tumedat taevast ja ladisevat vihma, kas tõesti ei saa ilmataat seda veel nädalaks kinni keerata ja päikest välja võluda? Teel Kotkajärvele jätkus vihm mitu tundi, läbi Barrie, Orillia, Bracebridge’i ja Gravenhursti. Aga siiski, keerates kiirteelt Port Sydney poole, sai auto kojamehed kinni keerata ja Kotkajärvele jõudes paistis juba päike. 

Tere tulemast Kotkajärvele!

Köögi juurde saabudes ootas MÜlasi ees alles sel suvel valmis saanud uus ja imposantne katusealune, mis valmis kohalike ehitusmeistrite ja talguliste kätetööna. Algamas oli 59. Metsaülikool.

Seekordne MÜ on mõnes mõttes eriline. Kohal on suuremal hulgal osavõtjaid Eestist, Soomest, Saksamaalt, Austraaliast, Rootsist, Šveitsist ja mujalt, seda lisaks Kanada ja USA eestlastele. Ja ka vanus paistis olevat tugevalt allapoole viimaste aastaste keskmist, tänu kahekümnetes noortele, kes otsustasid oma KESKfESTil viibimist pikendada ja oma silmaga MÜ maagiat avastada. Nendele korraldati ka eraldi Kotkajärve tutvusmatk, et keegi ära ei eksiks, eriti pimedas liikudes.

Kui kohalolek registreeritud ja MÜ kettad kaelas, siis pakuti õhtusööki ja pärast seda oligi aeg avaloenguks. Avaloengu pidas Eesti valitsuse esindaja, üleilmse eestluse eriesindaja Marti Mätas, kes on oma ametis olnud vaevalt nädala. Marti rääkis pisut oma tagapõhjast diplomaadina Aasias ja tutvustas siis üleilmse eestluse programmi põhipunkte. Välisministeeriumi ja Eesti riigi huvides on siduda eestlased üle maailma ühtseks tervikuks, enam ei rõhutata väliseestlaste kodumaale tagasipöördumist a la Talendid koju!, vaid abistatakse väljaspool elavaid eestlasi, eriti just nooremat põlvkonda olla eestlased, hoida neid kontaktis Eesti riigiga, pakkuda neile võimalust Eestit külastada ja sellega seoses saavad väljaspool Eestit elavad eestlased toetada Eesti riiki ja ka vastupidi.

Avaloengule järgnes veiniõhtu, kus sai uuendada vanu tutvusi ja leida uute osaliste hulgast uusi sõpru. Samuti tutvustasid MÜ juhatuse liikmed Käbi Lokk ja Inga Eichenbaum nädala kava ning keelekohvikute ja huviringide juhendajaid, kes omakorda tutvustasid kavandatud tegevusi.

Käbi Lokk ja Inga Eichenbaum.

Keelekohvikutest, s.t. hommikusöögile järgnenud eesti keele harjutustest oli valida Kadri Tüüri juhendatud eesti kõnekeel algajatele, Lea Kreinini juhendatud eesti keele lugemine algajatele, samuti sai lugemist harjutada Agu Etsi keelekohvikus. Seevastu Reijo Roos juhendab eesti keele kirjutamise keelekohvikut, keskendudes just lühivormidele, haikudele, luuletustele ja mininovellidele. Riina Kindlami keelekohvikus keskendutakse enamlevinud vigadele eesti keeles kirjutamisel. Vahele pikitakse ilusat eesti ilukirjandust, proosat ja luulet. Tuuli-Emely Liivati ja Kaisa Kasekampi keelekohvikus loetakse Eestis ilmuvaid viimaseid ajalehti, kollaseid ja tõsiseid ning arutatakse aktuaalseid sündmusi Eesti meedias. 

Huviringide valik oli samuti laialdane. Ruudi Productions omanikud Hedy Läets ja Nick Morsillo veavad nädala jooksul filmi- ja sotsiaalmeedia klippide tegemise huviringi, Anel Neuman korraldab teatri huviringi, kus õpitakse improviseerimist, füüsilist teatrit ja tehakse hääletrenni. Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Tiina Kirss juhendab eesti kirjanduse huviringi, kus loetakse ja arutatakse uuemat eesti lühiproosat. Andres Musta korraldab kunsti huviringi, kus maalitakse vesivärvidega, Maret Tae teeb Kotkajärvel matku, Pearu Tamm õpetab ellujäämist, kui metsas ära eksid, Kaia Tombak õpetab mahejoogat ja Robert Hiis kanuuga sõitmist. Agu Ets korraldab seekord tequila maitsmise huviringi, täienduseks eelnevale viski maitsmise huviringile. Peetri koguduse diakon Karl Paju veab vaimset avastusretke, kuhu iganes need vestlused viivad, Piret Komi juhendab näpunööride ja sukapaelte käsitöö huviringi. Lisaks veel Martin Tikk, Lachlan Bell ja Katariina Tirmaste juhendatud rahvatantsu õppimine.

MÜlasi.

Kõigele sellele lisaks veel paneelvestlused, õppe- ja arutlusringid. 

Teisipäeval paistis taas päike, vihmast polnud jälgegi. Hommikuse loengu pidas Tõnis Arjus, Eesti esimene riigiarhitekt. Tõnis rääkis Eesti ruumilise arengu väljakutsetest, Eesti riigiarhitekti rollist, lisaks veel ka enda kogemusloost ruumiplaneerimise teemadel. Sellele järgnes arutelu tammepuu all Tõnisega, loengu jätkuks.

Õhtuse loengu pidas muusik, Viljandi folgi korraldaja ja Riigikogu liige Ando Kiviberg, koos teise kohalviibinud riigikogulase Juku-Kalle Raidi rohkete täienduste ja kommentaaridega. Ando rääkis Moskva patriarhaadi ajaloost ja kuidas patriarhaadist on saanud Putini tööriist tema ambitsioonide elluviimisel.

Ando Kiviberg ja Juku-Kalle Raid.

Õhtu päädis lõkke ümber tšillimise ja laulmisega, seda juhendasid muusikud Katariina Tirmaste ja Alan Mackie, hiljem veel saunapeoga, mis kestis varahommikuni välja.

Kolmapäevase hommikuse loengu pidas ajalooprofessor Andres Kasekamp, kes käsitles reeglitepõhise maailmakorra lõppemist, mis asjaolud selleni on viinud, mis on Venemaa roll tänapäevases maailmas ja kuidas väikeriigid, ka Eesti, saaksid praeguseks kujunenud maailmas hakkama, ilma et nad muutuksid suurriikide mängukannideks. Andrese huvitavat loenguteemat käsitleti veel pärastlõunal Veiko Parmingu modereeritud paneelarutelus, kus osalisteks Andres Kasekamp, Ando Kiviberg ja Juku-Kalle Raid.

Metsaülikoolis toimuvast ülejäänud nädala jooksul saab lugeda järgmises ülevaates.

Fotod: Tauno Mölder

Read more