Mis aga kõige tähtsam, mitmekülgsete programmidega tõi kuulsas Leipzigi Gewandhausis resideeruv kollektiiv saalidesse jälle noori. ,,Minu elu eesmärk on teha muusikat ilma kunstiliste sahtlite ja kategooriateta,“ teatas Kristjan Järvi saabudes Saksimaa metropoli. Ja nii õpetas noor dirigent oma orkestrante mängima Hauschkat (tegelikult Volker Bertelmann, snd 1966) ja Joseph Haydni (1732-1809), Gabriela Monterot (snd 1970) ja Wolfgang Amadeus Mozartit (1756-1791). Kuid ka Pjotr Tšaikovskit (1840-1893) ja Francesco Tristanot (snd 1981). Muidugi ei unustanud Kristjan Järvi põhjamaa muusikat ega oma teise kodumaa, USA, heliloojaid: Arvo Pärt (snd 1935), Erkki-Sven Tüür (snd 1959), Jean Sibelius (1865-1957), Wynton Marsalis (snd 1961) ja John Adams (1735-1826) olid regulaarselt kontserdiprogrammides, millega esineti Pariisis, Viinis ja Ida-Euroopa metropolides.
Leipzigi sümfoonikute ette kutsus Kristjan Järvi soliste kogu maailmast: Indiast, Marokost, Venetsueelast, Hiinast ja mujalt, alustades ebatavalisi projekte nagu Tom Tykwersi filmi ,,Cloud Atlas“ või õde-vend Wachowski seriaali ,,Sense8“ muusika mängimise. Edukalt pandi püsti veel multimediaalne šou ,,Wagner reloaded“ koos tantsija Gregor Seyfferti ja soome tšello-rock-grupi Apocalypticaga. Kriitikud olid üksmeelsed: Kristjan Järvi on nagu vulkaan dirigendipuldis.
Ühes intervjuus tõi maestro esile: ,,Ma kannan vastutuse oma orkestri eest. Olla šeff tähendab omada visioone ja ideesid, nende transponeerimist, hea meeskonna moodustamist. Seetõttu olengi ma hea meelega boss. Ja kuna ma olen ülemus, siis töötan ma kogu oma energiaga, sest soovin näha edasiarengut.“ Sama moto all tegutseb eestlane ka Gstaadi Festival Orchestra ning New Yorker Absolute Ensemblega. Viimaks mainitus ühendatakse klassikaline muusika hip-hop ja džässiga. Muidugi ei tohi mainimata jätta, et Kristjan Järvi on külalisdirigendina juhtinud maailma tipporkestreid nagu London Symphony Orchestra, Orchestre National de France ja Orchestre de Paris ning Berliner Philharmoniker.
Energiline muusikapedagoog
Eestlast tuntakse maailmas ka dünaamilise ja angažeeritud muusikapedagoogina. Sellest tulenevalt ka Kristjan Järvi teine suurprojekt – Baltic Sea Philharmonic, mis alustas tegutsemist Baltic Sea Youth Philharmonicu nime all. Noorsooorkestrist on arenenud tänaseks kõrgetasemeline kollektiiv, kus mängivad Läänemere riikidest pärinevad või seal elavad muusikud. Esinedes juulis Bad Kissingeni (Baieri liidumaa) muusikafestivalil olid programmis ka ,,Waterworks“ (,,Veeteosed“), heliteosed nagu Georg Friedrich Händeli (1685-1759) ,,Wassermusik“ (,,Veemuusika“) ja Philip Glass' (snd 1937) ,,Aguas da Amazonia“. Meri ei ole Usedomi saarel resideeruvale orkestrile mitte ainult sümboliks, vaid ka energia allikaks. Sest ilma veeta pole inimkonnal võimalik maakeral elada.
Orkester pühitseb tänavu oma asutamisjuubelit: ,,Me oleme nüüd kümme aastat vanemad, see tähendab, me ei ole enam noorte orkester, kuid oleme ikkagi veel noored. Muusikute vanus on 22 ja 45 aasta vahel,“ toob Kristjan Järvi esile. Ta räägib, et orkestrandid oskavad mängida mitmeid teoseid nootideta, näiteks Igor Stravinski (1882-1971) avamäng balletile ,,Tulilind“ või Sibeliuse (1865-1957) ,,Toonela luik“. Kes on repertuaari pähe õppinud, tunnetab heliteost ja tal on võimalik õppida nüüd muusikat ette kandma, improviseerima. Heliteos muudetakse kunstiteoseks valgusešoude, erinevate helide, elava elektroonika ja 3D-projektsioonidega. ,,Waterworks“ viib publiku täiesti uude maailma.
Uus maestro sündinud
Tõenäoliselt on pere noorimatel raskem leida oma teed, sest nende tegemisi mõõdetakse tahes tahtmatult vanemate õdede-vendadega. Seda pidi arvatavasti kogema Kristjan Järvigi, kelle isa Neeme ja vanem vend Paavo olid juba tuntud dirigendid, kui Järvide pesamuna lõpetas oma muusikalised õpingud Michigani ülikoolis ja alustas oma dirigenditeed Esa-Pekka Saloneni assistendina Los Angeles Philharmonicute juures. Seejärel sai Kristjan Järvist juba Norrlandi sümfoonikute peadirigent ja muusikaline juht, siis viis tee juhatama Tonkünstler-Orchester Niederösterreich Viinis. Kõik kollektiivid olid erinevad ja lubasid noorel orkestrijuhil katsetada. Siinkirjutajale on jäänud eriliselt meelde esinemised koos türgi pianisti ja helilooja Facil Sayga nii kuulsas Baden-Badeni Festspielhausis kui Stuttgardi Liederhalles. Siin sulasid orkester, solist ja dirigent täielikult üheks.
Maestro peab ennast eestlaseks, kuid toob samas esile, et Ühendriikides elamine on andnud talle samuti palju. Ameeriklastel puuduvat hirm ebaõnnestumiste ees. Sellest tulenevalt on nende mõtlemine avatud ja inspireeriv. Eurooplased ei ole ehk päris perfektsed, kuid mängitakse kogu oma hinge ja vaimuga. Muusikal on kuulajate jaoks sõnum. ,,Oleks tore kui saaksime mõlemaid stiile kombineerida,“ räägib noorim Järvi ühes intervjuus.
Eestlane peab ,,kodu järgi lõhnavat Põhjalat“ oma ,,territooriumiks“. Ta armastab siinseid inimesi, nende mentaliteeti. ,,Mu elu ei oleks täiuslik ilma Sibeliuse, Tubina või Nielsenita,“ toob maestro esile ja räägib samas ka oma raskustest alguseaastatel: ,,Kui ma alustasin dirigendina, oli mul raske vahendada orkestrile oma sõnumit. Kuid iga aastaga läks tänu kogutud kogemustele kergemaks. Nüüd ma tean, kuidas vahendada muusikutele oma soove. Orkestrijuhtide kõige suurem probleem ongi, et nad ei tea, mida nad tegelikult soovivad. Või nad teavad, kuid ei oska seda vahendada. Kõige tähtsam on teada, mida soovid ja siis leida võimalus soovide realiseerimiseks“.
Kristjan Järvi arvates ei tohiks muusika olla eksklusiivne, vaid olema kättesaadav kõikidele. Muusika peaks inimesi inspireerima mõtteid vahetama ja sellest tulenevalt ühiskonda positiivselt mõjutama.
18. septembril annab Kristjan Järvi koos oma Läänemere noorte filharmoonikutega kontserdi Müncheni Residenzi Herkulessaalis. Programmis on uus projekt „Nordic Pulse“, millega orkester tähistab oma 10 a juubelit ja Balti riikide, Soome ning Poola iseseisvuste 100. aastapäeva.
22. septembril avab Kristjan Järvi oma orkestriga Peenemündes (Mecklenburg-Vorpommeni liidumaa), hoones, kus Hitler lasi Wernher von Braunil ehitada surmavaid rakette, 25. Usedomi muusikafestivali saksa liidukantsler Angela Merkeli juuresolekul. On suurepärane idee lasta erinevate maade muusikutel ja heliloojatel tuua rahu- ja lepitussõnum kohta (nüüd Tehnikamuuseum), kus varem kannatasid sunnitöölised ebainimlikkuse all.
www.usedomer-musikfestival.de www.baltic-sea-philharmonic.eu
Aino Siebert
