Elasite kaua Saksamaal, hiljem õppisite Suurbritannias ja Ameerikas. Miks otsustasite Eestisse tagasi kolida?
Peale õpingute lõpetamist jäin veel New Yorki, aga enamus kontserte oli endiselt Euroopas. Mingil hetkel kodu päriselt polnudki, proovisin ka Barcelonas ja Berliinis elada. Eesti oli alati kodupaigana meeles ja lõpliku tõuke andis kohtumine minu abikaasaga, kes oli samuti pikemalt Eestist eemal elanud.
Mis on Teie jaoks kõige olulisem Eestimaal elades?
Kodu tunne, õhk, vesi, valgus; vaikus – eriti maal olles. Lühikesed vahemaad – kohtade ja inimeste vahel.
Kuidas iseloomustaksite Eesti jazzimaastikku?
Eesti jazzielu on viimase kümne aastaga väga positiivselt arenenud. Jazzliit on aktiivne, korraldatakse kontserte mitmes linnas, jazzi saab õppida ülikooli tasandil, on palju noori ja loovaid muusikuid.
Millist muusikat kuulate ise meelsasti? Kes on Teie lemmikheliloojad ja interpreedid?
Niisama kuulamist eriti ei ole, alati on midagi aktuaalset käsil, millega seoses konkreetset materjali kuulata. Mingi muusika juurde jõuan ikka korduvalt tagasi – näiteks Bach, Shostakovitch, Chick Corea, Keith Jarrett.
Olete käinud Kanadas ka varem, sealjuures Kotkajärve Metsaülikoolis. Millised on Teie muljed Kanadast?
Olen viimase paarikümne aasta jooksul päris tihti Kanadas käinud, Torontos on ka sugulasi. Kanada on minu jaoks väga ameerikalik, samas nagu leebem variant sellest – lähtun siin hetkel küll ainult linnadest New York, Los Angeles vs Toronto, Montreal. Loodus on väga suurejooneline, mõnes kohas veidi Eestit meenutav.
Reisite töö tõttu väga palju. Kuidas veedate vaba aega perega?
Üritame võimalikult palju ka maakodus olla, kuigi tihedamatel kuudel ei õnnestu see mitmeid nädalaid järjest. Lastega on hea midagi õues teha, Tallinnas saab ka kohe mere äärde.
Suur tänu!
Küsis Lea Kreinin
Kristjan Randalu Trio esineb maikuus Torontos Estonian Music Week raames esmaspäeval, 28. mail kl 7.30 õ Mazzoleni Hall’is Philosophers Walk (east wing of The Royal Conservatory).
