Tulid tagasi ja Kata kuulutas uhkelt, et ilus loomapraad oli old väljamüigil sootsa innaga, tema kraband kohe kaks tükki. Tahtis ühte ahju torgata, aga siis langes pilk innasedelile. Lausus paar kurjemat sõna, virutas mõlemad praed kilekotti ja käsutas Ärmanit, et viigu teda jalamaid poodi tagasi. Ärman kuulas sõna ja minema nad jälle läksid, ei mina mõist a-d ega o-d lausuda.
Tulid tunnikese pärast tagasi, Kata ainult nohises tigedusest vai võidurõemust, natuke vist mõlemast. Aga Ärman luksus naerda ja mina ikke ei mõist midagi. No siis Ärman kõneles, kui Kata oli köögis ja kuuldeulatusest väljas.
Tuli välja, et üks praad oli Katale müidud selle sootsa innaga, mis lubatud, aga teisele oli kompluuter sooland umbes kümnekortse inna. Inime neid indamise asjasi ju enam ei korralda. Kata maksis esimese jutiga kinni kah, aga kodus akkas uurima ja see ta arja punaseks ajas. Poes andis kõigepealt selgitada, kuda see ilmeksimata kompluuter ometi eksis. Kui nägid, kuidas Kata nägu aina kurjemaks läks, võtsid süi omaks, aga raha tagasi maksmisega oli tegu. Tagasi maksta tohib inime ainult siis, kui seesama kompluuter lubab. Ja vat selle taha kõik takerdus. Obesele annad piitsa, koerale kaigast, aga kompluuterit meelita vai sokulaadiga, tema on arjund sind käsutama. Keski ei leia õiget nuppu, millele vajutada, ja oma nuppu mootsal ajal kasutada ei tohi.
Pärast pooletunnist jagelemist olid saand ikke kompluuteri nii kaugele, et anti Katale vale summa tagasi. Aga Kata tahtis ikke seda veiksemat ja õiget summat ära maksta, aus inime nigu ta on. Kõik mänetserid ja opmanid jooksid kokku ja akkasid paluma, et pai proua, võtke oma raha ja liha ja minge ilusti koju. Keski ei julgend akata kompluuterit ühe päeva jooksul teise palvega pahandama. Äkki vihastab ja ajab nende pisnessi peris pankrotti.
Sõime siis kolmekesti seda muidusaadud liha ja mugistasime naerda. Jäägu kaubasakstele nende kompluuter, mina olen oma Kataga rahul.
Kargu Karla
