Kui 21. veebruaril 2013 pääses PQ üle noatera (52:51) parlamendis umbusaldusest, siis tänavu võttis Mme Marois ette riskantse sammu. Tema ettepanekul saatis Quebeci kubernerleitnant 5. märtsil Rahvusliku Assamblee laiali ja määras ennetähtaegsete valimiste kuupäevaks 7. aprilli. Võib arvata, et Marois võttis eeskujuks Kanada peaministri Stephen Harperi, kes toimis samamoodi 2011. a, lootes saavutada föderaalvalimistel küllaldaselt valijate hääli enamusvalitsuse moodustamiseks, mis ka õnnestus. See lootus luhtus aga Quebecis, kus juba kampaania käigus sai selgeks, et enamusvalitsuse moodustamise väljavaadete asemel võib PQ-d tabada hävitav kaotus. Mida lähemale finišile, seda suuremaks kasvas Liberaalse Partei edu PQ ees. 18 kuud võimul püsinud PQ-d tabas äsjastel valimistel täielik kollaps. Liberaalid võitsid 125-st parlamendikohast 70 ja PQ saagiks jäi kõigest 30!
Ajalehe The Montreal Gazette juhtkirjas (07.04.) arvatakse, et provintsi elanikud andsid selgelt märku oma tegelikest vajadustest ja eelistustest. Need on majanduse ja tervishoiu olukorra parandamine ning finantsreformid. On tähelepanuväärne, et 2/3 qubeclastest hääletas nende parteide poolt, kes seisavad järjekordse iseseisvusreferendumi korraldamise vastu. Valijad pole ilmselt huvitatud Kanadast lahkulöömisest; kontroversiaalsest ja ebamäärasest Quebeci väärtuste harta käivitamisest ega ka lausa haiglaslikust keelepoliitikast. Oma valimistejärgses kõnes ütles Pauline Marois, et PQ-l olnuks quebeclastele veel nii palju pakkuda. Nähtavasti polnud aga valijad pakutavast huvitatud.
PQ ebaõnnestunud valimisplatvorm sillutas teed liberaalide võidule ja läks eriti kalliks maksma „Betoon-leedile”, kellel ei õnnestunud võita isegi oma valimisringkonnas. Nii kaotas ta siis kõigele lisaks ka parlamendikoha. Miks? Sellepärast, et ta püüdis müüa seda, mille ostmise vastu puudus valijatel igasugune huvi (Chris Shelley, NP, 07.04.).
Kuigi vaatlejate hinnangul pole liberaalide juht Philippe Couillard mitte eriti võimekas liider, kuid on ometi eelistatavam Marois'ist. Mitmeid huvitavaid ettepanekuid Quebeci äärmiselt viletsa majanduse turgutamiseks on pakkuda ka koalitsioonil Avenir Québec (CAQ), mida liberaalidel tasuks tähele panna. Seda enam, et CAQ tegi suhteliselt hästi valimistel, võites 22 parlamendikohta.
Nüüd, kui Pauline Marois' poliitiline pärand on heidetud ajaloo prügikasti, algab Quebeci poliitilise maastiku ümberkujundamine. Separatistide unistus, et ühel päeval lehvib Quebeci lipp ÜRO hoone ees, on võrreldav suurejoonelise seiklusfantaasiaga, mida koges kunagi Alice imedemaal.
Elle Puusaag
