Eks igaüks proovib oma äranägemise järgi igapäevaselt talitada, kas loodus- või kokkuhoiust, aga toit, meie energiaallikas ja tujutõstja vajab kindlasti säästmist.
Kahjuks on paljudes inimestes kinnistunud valearusaam, et see pole probleem. Igal aastal läheb umbes kolmandik maailma toidust raisku. See on umbes 1,3 miljardit tonni aastas. Ülemaailmne toidusüsteem moodustab kuni 30% kasvuhoonegaaside heitkogustest. Ehk tundub see väide tuttav mõnele lugejale: “Kui “toidujäätmed” oleksid riik, oleks see Hiina ja USA järel maailma suuruselt kolmas CO2 tekitaja.” Päris mõtlemapanev, kas pole?
Meie tarbimisharjumustel on loodusele otsene mõju mitte vaid köögis, aga ka autos, kodus ja tööl ning looduses olles. Kodudes toitu raisates ei viska me prügikasti vaid toitu, aga ka erinevaid ressursse, mis kulutati toidu kasvatamiseks, ladustamiseks, töötlemiseks, transportimiseks ja valmistamiseks. Tarbijale ehk kõige olulisem on teadmine, et toiduaineid raisates viskame tuulde raha. Tänapäeva hindade juures on see luksus, mida me endale justkui lubada ei saaks. Kui lugeda kokku kõik Kanada majapidamised, siis need tekitavad 2,3 miljonit tonni raisatud toitu, mille maksumus on 20 miljardit dollarit aastas. Nii saab öelda, et kanadalased raiskavad palju toitu. Sellest 30% on köögiviljad, 15% puuviljad, 13% toidujäägid, 9% leib ja pagaritooted, 7% munad ja piimatooted, 6% liha ja 20% muud toiduained.
Miks siis nii eestlased kui ka kanadalased viskavad ära nii palju söömiskõlbikku toitu?
Toidukao ja -raiskamise peamiseid põhjuseid:
*varutakse liiga palju toitu, mis rikneb enne selle söömist;
*vale hoiustamine või pakendamine, mille tõttu toit rikneb;
*liiga täis külmik või toiduained on seal valesti paigutatud;
*segadusse ajavad markeeringud;
*mida Sina siia lisaksid?
Alljärgnevalt mõned variandid, kuidas saame suurendada igapäevaselt meie toidusüsteemi jätkusuutlikkust ehk vähendada toiduraiskamist ja hoida kokku raha:
🛑Enneta:
planeeri oma toidukorrad enne poodi minemist ette;
koosta ostunimekiri;
ära satu reklaamide ohvriks;
osta üksikuid ja koledaid vilju, sest need rändavad päeva lõpus esimesena poes prügikasti;
tarbi kõige kiiremini riknevad tooted esimesena;
osta värskeid vilju väiksemates kogustes ja kasuta vajadusel sügavkülmutatud vilju.
Oluline on osta vaid nii palju toitu, kui suudetakse enne riknemist või ära viskamist süüa. Reklaamid poes või uudiskirjades annavad teada, et saad säästa raha, aga kui kokkuostetud tooteid ei jõua ära tarbida ja need lähevad raisku, siis pole ju mingist kokkuhoiust juttu.
❄️Hoiusta õigesti:
säilita toiduaineid õiges kohas ja temperatuuril (külmiku temperatuur 4 °C);
hoia köögivilju, nagu salatilised ja puuviljad eraldi külmiku kastides;
avasta nippe, kuidas marju kauem säilitada;
pikenda toiduainete eluiga, pannes need sügavkülma.
Salatilised vajavad rohkem õhuniiskust, sest need kipuvad kiiresti närbuma ja nii peaks need panema kõrge õhuniiskusega kasti külmikus. Õunad, banaan, paprika jms vajavad madalat õhuniiskust ja need toodavad etüleeni, mis aitavad teiste viljade kiiresti valmimisele ja riknemisele kaasa. Näiteks ära hoia sibulaid ja kartuleid koos. Leib säilib sügavkülmas kuni kolm kuud, ja enamikku köögivilju saab külmutada kaheksa kuud kuni aasta.
🍽 Tarbi ära:
– uuri nippe, kuidas saad erinevaid toidu ülejääke ära kasutada;
– leota närbunud köögivilju, nagu seller, salat, brokkoli või porgand 5-10 minutit jäävees, mis muudab need krõmpsuks;
– oma välimuse kaotanud puu- ja köögiviljad sobivad smuutide, küpsetiste, paja- ja grillroogade ning suppide jaoks suurepäraselt;
– parim enne kuupäev ei ole sama, mis aegumiskuupäev;
– proovi nullkulu (zero waste) lähenemist köögis;
– proovi marineerimist, konserveerimist, kuivatamist, hapendamist või mahlaks tegemist.
Kasuta aegunud toodete puhul ‘vaata-nuusuta-maitse’ testi. Kui see hallitab, lõhnab või maitseb halvasti, siis ära seda tarbi. Kui pakend on jäänud avamata ka pärast ’parim enne’ kuupäeva, on see tihti endiselt hea kvaliteediga ja värske, kui seda on õigesti säilitatud. Võimaluse korral kasuta ökovilju, nii võid kindel olla, et viljade koored ja muidu äravisatavad osad, mida sa harilikult ei söö, näiteks porgandite ja peetide pealsed, ning brokkoli vars, saavad tervislikuks pestoks või salatiks sinu toidulaual.
♻️Pane ringlusse:
– telli biojäätmete kogumine või hakka oma tagaaias kompostima;
– jaga oma ülejääke naabritega, kolleegidega või internetigruppides;
– vii ülejäänud toit mõnda oma kodukoha toidujagamiskappi või anneta toidupangale või olenevalt toidust pane see pappkarpi ja oma kodu jalgtee juurde;
– pane püsti väike kogukonna toidujagamiskapp ning hakka toitu jagama
Eesti korteriühistute Liit on koostanud palju toredaid videosid, mis aitavad kodus toiduraiskamist vähendada. Vaata valikut neist siit:
Loodetavasti aitavad need nipid sul kodus edukalt toitu päästa. Kui Sind huvitab see teema rohkem, loe lisa siit ja siit.
Kasutatud materjal: seeds.ca
