Kui A küsib liiga kõrget hinda, siis pereproua B muudab oma toidumenüüd ega osta kurke. Selleks, et proua B-d ostma meelitada, peab A kurkide hinda alla laskma.
Oletame veel, et vanal heal ajal, kui veel soojematelt maadelt kurke ei imporditud ja kasvuhooaeg määras saadaolevate kurkide hulga, siis oli loomulik, et suve lõpu poole, kui kurke oli palju saada, oli kurkide hind madal. Talvel ja kevadel, kui kurke oli vähe saada, oli kurkide hind kõrge. Järelikult, kui ühte kaupa on palju, siis on selle hind madal ja vastupidi, kui kaupa on vähe, siis on selle hind kõrge.
Raha on hindade mõõdupuuks, kuid rahal endal on ka hind. Ameerika dollari hinda saab kullaga mõõta. Kaua aega oli ühe untsi kulla hinnaks 35 Ameerika dollarit. See oli kunstlikult seadusega määratud hind, mis ei allunud turu nõudmise ja pakkumise mehhanismile. Kui President Nixon 1970ndate alguses tühistas kulla kunstliku hinna, siis tegi see järsu hüppe ja üsna lühikese ajaga tõusis umbes 800 Ameerika dollarile untsilt, et siis langeda umbes 320 Ameerika dollarile untsilt. Nüüdseks on kulla ühe untsi hind tõusnud 1500 – 1700 Ameerka dollarile.
Ameerikal on tohutu suur riigivõlg, mis praegu hakkab lähenema 17 triljonile. President Obama ja demokraatliku partei liikmed ei ole valmis Ameerika valitsuse väljaminekuid palju kärpima, nad tahavad riigi eelarvet, mis praegu näitab aastas umbes ühe-triljonilist puudujääki, viia tasakaalu tulumaksude tõstmisega. Kui midagi põhiliselt ei muutu, siis on ette näha, et president Obama valitsemise lõpuks on Ameerika riigivõlg umbes 20 triljonit dollarit.
Osa seda riigivõlga on rahastatud laenudega Hiinast, kuid suur osa riigivõlast on rahastatud Ameerika Keskpanga poolt mehhanismiga, mida võib kirjeldada rahatähtede juurdetrükkimisena. Nagu ülalpool mainitud, kui ühte kaupa tekib liiga palju, siis tema hind langeb! On väga tõenäoline, et mitte väga kauges tulevikus tekib suur inflatsioon, kus Ameerika dollari väärtus ja ostujõud tugevasti langevad. Vastavalt sellele peaks kulla hind tugevasti tõusma.
Selle asemel, et otse kulda osta, võib ka osta kullakaevanduse firmade aktsiaid. Paljud säärased aktsiad on hiljuti aktsiaturul langenud. Seda seletatakse sellega, et nende aktsiate hindamises on toimunud muudatus. Varem hinnati firmasid selle järgi, kui suured olid ühe firma kullamaagi tagavarad. Nüüd on arvesse võetud neid kulusid, mis on seoses nende maakide väljakaevamisega. Näiteks kui firma X-l on kullamaagi tagavarad topelt nii suured kui firma Y-l, kuid nende väljakaevamise kulud on neli korda nii suured kui firma Y-l, siis firma Y on soodsam investeering kui firma X.
Tarvo Toomes
