Subscribe Menu

Kultuuripärandi üleminek: Eesti Maja, uus projekt ja väärtuste kohaselt otsuste tegemine

"Eesti Maja 2.0 peab ennast esitama sellise paigana, kus noor eestlane on uhke käima niikuinii – kus eesti side on justkui kirss tordi peal.... [Kui] praegust Eesti Maja saaks kuidagi 'päästa', siis seda peab niikuinii orienteeruma selliseks asutuseks, mis teenib pigem mitteeestlasi....Paik, mis esindab sama ilmselt Eestit kui Kanadat." (V. Parming, "Miks ma toetan Tartu College-i juurde konsolideerimist", EE, EWR, italics added)

Kanadaga pole uuel projektil ilmselt midagi tegemist, väljaarvatud ehk see, et tuleb siin niikuinii midagi ette võtta. Mida tähendab ometi see "niikuinii", mida kasutatakse nii "eesti side" kui "mitteeestlasi" äriga teenindamise kohta? Igatahes või muuseas, "paik...mis motiveerib eestlast mööda kõndides kuulutama uhkusega, et vaat, see on eesti keskus": kas antakse tõesti võimu ohjad nendele kes nõnda poolehoidu otsivad? Autor ju kuulutas „olen enne toimetamist jaganud artikli teksti nelja organisatsiooni juhtidega ning EM juhatuse liikmetega, et nemad kiidaksid heaks minu isiklike arvamuste jagamise." Kas minnakse Eesti Maja peakoosolekule ja hääletakse niikuinii? Ja mis saab eestlaste nimest?

Alja Pirosok - foto: Peeter Põldre (2017)

Kanada riik on rajatud ametlikult (1867, 1982, 1988) kakskeelsusele, Mitmekultuurse (1971, 1988) raamistikus. Madison Grupi pealetungiv rõhk üksmeelsusele ja ainuõige konsolideerimise tõele tundub siin väga võõrana. Kas noored, kes seda mantrat on omaks võtnud, teavad sama vähe Eestist? Kust on tulnud äkki see mõte, et eestlaste kultuurielu Torontos on ühekülgne ja vajab „ühte” keskust? Mida tähendab „Tartu College'i juurde konsolideerimine”? Tehti resolutsioon 2012.a. “to extract maximum value from Estonian House”. Millal on olnud ühiskondlikest väärtustest juttu?

„Meie provintsiaalsest Torontost on saanud maailma tasemel suurlinn, justkui New Yorgi väike õde või vend. Teatavasti nimetas ajaleht Economist Toronto linna maailma parimaks linnaks, kus elada” (Parming). On see tulnud “niikuinii“? Kes Toronto ajalugu tunneb ja ka selle peegeldust Toronto arhitektuuris hindab, teab Toronto häid linna plaane ja planeerijaid. Toronto on moodsa ülemineku ajastut läbi teinud, ja praegu on ees massiivne intensifikatsioon. Tänapäeva elu valitseb samal ajal põhiline ebastabiilsus. Sellest on eesti teadlasedki kirjutanud koostöös teiste tipp-ühiskonnateadlastega. Las noored Toronto eestlased otsivad endale kesklinnas “põnevust”, “kaasaegsust” ja ka “trophy” ehitust (L. Veltmann, “From the next generation, continued” EE, EWR). Kõige olulisem meie ehituste uuendamisel ja meie eestlaste ühiskonna ülemineku ajal on pidada vahekorda modernse ja traditsiooniliste keskuste vahel, mitte ühte otsa hävitada. Selles vahekorras kujuneb “unikaalse identiteedi väljendamise võimalus.”

 

 


Alja Pirosok, Toronto

Read more