fbpx
Subscribe Menu

Läti sümpoosion Glendon College’is


2018. a sügisel võtsid minuga ühendust Yorki Ülikooli Glendon College’i üliõpilased Sidney Mettete ja Regina Roque, et küsida, kas ma saaksin neil aidata leida esinejaid märtsikuus toimuvale Läti sümpoosionile. Üritus korraldati Glendon College’i rahvusvaheliste uuringute programmi raames juba 24. korda. Esmakordselt oli kõne all Balti regioon, Läti valiti teemaks seetõttu, et riik tähistas möödunud aastal oma 100. sünnipäeva ja nagu tudengid ütlesid, see oli piirkond, millel on põnev ja vastuoluline ajalugu ja see pakkus neile huvi.

Lisaks esinejatele sai noortele soovitatud ka näitust „Sharing Our Stories. Baltic Diaspora at Home in Canada“, mis valmis kahe aasta eest koostöös lätlaste, leedulaste ja baltisakslastega ja mis räägib nelja balti kogukonna loo Kanadas. Näitusele leitigi koht Kanada Keelemuuseumis, mis asub Glendon College’i linnakus, vanas mõisahoones, kus see sai üles seatud juba paar päeva enne sümpoosioni.
Sümpoosion leidis aset 29. märtsil ja pakkus kuulamiseks erinevaid teemasid julgeolekust kuni ajaloo ja identiteedini. Avasessioonil kõnelesid üliõpilasi juhendanud Ian Roberge ja Aymen Karoui Glendon College’ist ja Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums.
Baltic Canadian Imprint töörühma liikmed Dani Breen (Leedu Muuseum-arhiiv Kanadas), Andris Kesteris (Läti Föderatsioon Kanadas, Läti Muuseum-arhiiv Kanadas), Petra Grantham (Balti Immigrantide Abistamisühing Kanadas) ja Piret Noorhani (VEMU) rääkisid nelja erineva balti kogukonna elust Kanadas ja tööst oma ajaloopärandiga. Diskussiooni juhtis baltisaksa kogukonna esindaja Susanne Burkhardt. Foto: Marcus Kolga (2019)

Seejärel jagunes publik kaheks. Üks seltskond asus teele keelemuuseumi poole, kus Baltic Canadian Imprint töörühma liikmed Dani Breen (Leedu Muuseum-arhiiv Kanadas), Andris Kesteris (Läti Föderatsioon Kanadas, Läti Muuseum-arhiiv Kanadas), Petra Grantham (Balti Immigrantide Abistamisühing Kanadas) ja Piret Noorhani (VEMU) rääkisid nelja erineva balti kogukonna elust Kanadas ja tööst oma ajaloopärandiga. Diskussiooni juhtis baltisaksa kogukonna esindaja Susanne Burkhardt. Teine osa publikust jäi peamajja, et osaleda paneelis, mis oli pühendatud Läti ja NATO suhetele, kõnelejateks kolonelleitnant Steve MacBeth, dr. Alex Lanoszka, dr. Stefanie von Hlatky ja dr. Andres Kasekamp.

Lõunat söödi ühiselt mõisamajas. Lisaks ihutoidule pakuti midagi ka hingele: Peteris Zarins ja Juris Kenins esitasid läti heliloojate muusikat. Pärastlõunane sessioon oli pühandatud majandusküsimustele, mida käsitlesid dr. Brent McKenzie, dr. Frederick Peters ja Irene Cirule. Seejärel toimus taas kaks paralleelsessiooni. Esimeses rääkisid Läti ajaloost ja läti rahvuse kujunemisest Grant Schamra, Edgar Kirss ja dr. Edelgard E. Mahant. Teises paneelis olid kõne all läti diasporaa uue põlvkonna dilemmad, valikud ja ülesanded. Esinesid aukonsul Karlis Vasaris, Marcus Kolga ja Eriks Bredvoskis. Lõpusessiooni peakõnelejaks oli taas kolonelleitnant Steve MacBeth, NATO pataljoni juht Lätis. Järgnes esinejate ja korraldajate tänamine.

Ehkki sümpoosioni teema-maaks oli Läti, pakkus see mõtteainet ka eestlastest osalejatele – jagame me ju oma lõunanaabritega nii sarnast ajalugu kui tänaseid probleeme. Üliõpilaste korraldatud konverents toimis ladusalt ja oli igati tuumakas. Üritus lõppes vastuvõtuga esinejatele ja korraldajatele keelemuuseumis, kus kõik ka balti ühisnäitusega tutvuda said. Tuleb ainult rõõmustada selle üle, et noored sümpoosionikorraldajad meid üles leidsid – sellised üritused aitavad meil oma väikesest eesti kogukonnast väljapoole jõuda ja omaenda tegemisi laiemalt tutvustada.

Piret Noorhani, Toronto

 

 

 

 Marcus Kolga arutelul sõna võtmas. Foto: Piret Noorhani (2019)

Read more