Subscribe Menu

Aastapäevad, tulevik

Esmaspäeval lausus kaitseminister Hanno Pevkur ERRi saates „Välistund“, et juulis NATO tippkohtumisel esitatud kaitseplaanide täitmise põhjal võivad Eesti riigi kaitsekulud tõusta viie protsendini praeguse kolme protsendi asemel sisemajanduse koguproduktist.

Tänavu on kaitsekulud 1,34 miljardit eurot. Järgmise 20 aasta vältel võib see lisada riigi väljaminekule 250 kuni 300 miljonit eurot aastas. Pevkuri arust isegi ehk pool miljardit eurot aastas, et olla võimalikult valmis igaks juhuks.

On oluline tihti kalendrisse vaadata, minevikku meelde tuletada. Kuna esmaspäeval möödus ka 79 aastat II maailmasõju lõpust, pärast Jaapani alistumist. Ning veel, et päev varem, 85 aastat eest 1. septembril 1939.a. algas see tohtult laastav ja inimelusid rohkem kui kunagi varem ajaloos nõudnud sõda, mille järelkajasid tunneme praegugi. Lisada tuleb, et alustati seda sõda kahe megalomaani sooviga oma piire laiendada, siis oli järg käes Jaapani impeeriumil. Kaks neist kolmest kurjuse ja terrori, surma pildujatest riikidest on vistiti hetkel mõistuse juures, üks aga selgelt ei ole.

Lisaks, et täna, 6. septembril 1991.a., tunnistas N.Liit Balti riikide iseseisvust. Kuid Euroopa pole sugugi 33 aastat hiljem turvaline maailmajagu. Selle tõttu loodigi 75 aasta eest NATO. Kuna möödunud sajandil oli kaks tohutu suurt relvastatud konflikti, mis pidid mõlemad olema sõjad, mis lõpetaks kõik sõjad. Ent tuumarelvade valla laskmine, et Jaapan ei võitleks viimase meheni, tõid uue hirmu. Algas pikk külm sõda.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more