Uusikuna kuulsust koguvas naiste vahvatantsulaagris
Märgid olid kõikjal. Peas ainiti ketravad tantsuviisid, niisked trennisärgid, haiged jalalabade mikrolihased, pesukaru maski meenutav päevitusjoon ninal – vaatamata päiksekaitsekreemile, esimest korda kogetud valutavad pahkluud, vill vasakul kannal (kui tädi rahvarõivad, siis ka tädi jalanõud…) ja kirevad vastvalminud helmekeed kaelust kaunistamas.
Ka näriv teadmine, et paljud kalliks saanud olid juba ehmatavalt kaugel, kuigi viimase laagripäeva päike polnud veel loojunud. Neli rahvatantsuõpetajat lastega istusid juba lennukis, teel Eestisse ja isegi 3 x 3 tundi korraga autot juhtinud Chicago trio oli juba varsti oma sängides.
Tänavusel 12.-14. sügiskuul toimunud „Nou Pois Äläud – IV“ (No Boys Allowed eestikeelse hääldusega) rahvatantsulaagris oli üks noormees lasterühmas. Mehi on ennegi olnud. Ega siis midagi vaenulikku ole, lihtsalt võeti esialgu naisrühma esinemise suund, mida varem siinkandis nii väga viljeletud pole. Eestis on ju kuuldavasti nii meeste kui naiste tantsupeod. Järgmine, IV Eesti Naiste Tantsupidu toimub 13. juunil 2027 (naistetantsupidu.com) ning selle peakorraldaja, tantsuõpetaja Marika Järvet oli NPÄ õpetajana kohal juba neljandat korda!
Õpetajate heliredel
Tantsuõpetaja, koreograaf ja lavastaja Ave Anslan oli kolmandat korda, koreograaf ja rahvatantsujuht Agne Kurrikoff-Herman teist korda ja Eesti Rahva Muuseumi nooremteadur Tiina Kull esimest korda Jõekääru tantsude ja ringmängude murumättal.
Tänavusel XXI tantsupeol Iseoma oli Ave Tartu-Voore liigijuhi assistent ja Agne Üleilma (välisrühmade) liigijuht ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuses tantsutoimetaja.
Agne oli viimase, 2023. a XIII noorte laulu- ja tantsupeo Püha on maa tantsupeoetenduste Sillad pealavastaja. Ave samas viimase III Eesti naiste tantsupeo pealavastaja. Ja kõik meie laagrites!
Tiina Kull tuli laagrisse rahvarõiva-spetsialistina. Ta pidas huvitava (väli)loengu rahvarõiva põhitõdedest ja detailidest tutvustades muuseas mõisteid nagu PIIPRELL (värviline torujas piklik klaashelmes), krõll, paater, kodarraha, kannaga raha, kaelasiid, vits-, kuhik- ja sõõrsõlg ja prees.
Photo gallery
Tiina juhendas ka kurgu- ja kodarrahadega helmekeede tegemise töötuba ning andis rahvarõivaste konsultatsioone, mille järgi oli suur nõudlus. Kui keegi järsku tantsuharjutuselt puudus, võis kindel olla, et tema broneeritud aeg Tiinale rahvarõivaste kohta küsimuste esitamiseks oli käes. Tiina on Tartu Ülikooli etnoloogiaosakonna doktorant, kes pälvis tänavu Toronto saarlase Voldemar Siimoni 1500-eurose stipendiumi. Voldemar Siimoni Mälestusfondi eesmärk on toetada Tartu Ülikooli humanitaareteaduste ja kunstide valdkonna etnoloogia või eesti ja soome-ugri keeleteaduste eriala edukate üliõpilaste õpinguid ja enesetäiendamist nii Tartu Ülikoolis kui ka teistes maailma ülikoolides, kirjutab TÜ sihtasutus.
Tiina on tõestanud analüüsidele ja ajaloolistele allikatele tuginedes, et meie triibuseelikutele eeskuju andnud kangad tulid 18. sajandil Inglismaalt.
erm.ee/et/teadusseminar-callimanco-tiina-kull
novaator.err.ee/1609639915/video-erm-i-seminar-eestlaste-triibuseelikute-kanga-paritolust
Rahvahulgad
Olin laagris uusik. Inglise rookie, uustulnuk. Ent kaugeltki mitte ainuke. Esmakordselt osalejaid oli 21. Paljud neist olid lapsed ja neiud, keda tänavu esimest korda naiste kõrvale kaasati. Kümme tantsijat sai kolme aasta osalusmärgi rinda ning 16 naist on käinud kõigis neljas NPÄ rahvatantsulaagris. Kokku oli täpselt 60 tantsijat Jõekääru murumättal, nelja Eestist tulnud juhendaja käe all.
Varasematel aastatel on olnud imetlusväärseks faktiks, et NPÄ laagrisse on tuldud kohale lausa Uus-Meremaalt. Nii võimas on tantsupeol osalemise unistuse tõmme. Ja käidigi! Tänavu oli USAst Jõekäärule tulnuid 9 ja Eestist 10. Oli 10 last vanuses 7-12 ja neide 6, kes vanuses 13-17. Viimaste seas oli ka avatud, õpihimuline neiu Prantsusmaalt, ühe kohaliku tantsija vahetusõpilasest külaline, kes sobis meie perre nagu valatult!
Meeleolu oli rahulik, kuna uus tantsupeo (k.a. naiste tantsupeo) tsükkel on alles algamas. Oli võimalik veidi enam hinge tõmmata ja nautida. Kuna esmakordselt oli laagris lapsi ja noori, alustati lõbusatest ring- ja laulumängudest nagu „Me lähme rukist lõikama“, „Las käia see tants“, „Farii-farii-faraa“ ja „Süda tuksub tuks-tuks-tuks“. Pühapäevasel etendusel said need põimitud kenasti erinevate rühmatantsude vahele ning mõjusid kõigile palsami- ja hingetõmbehetkena.
Kahe päevaga õppisime kolm tantsu, mis oli paras väljakutse. Professionaalsete tantsuõpetajate käe all olid aga enesekindlus ja edu kiired tulema. Lastel oli oma Nukitsamehe tants „Tita-tots“, „Vaata kuidas talurahvas“ ja Meistrimeeste laul, lisaks kõikidele üldringmängudele. Neidudel „Heinalised”, kuhu liitusid rõõmuga lõpus ka naised. Naisrühmad tantsisid veel ka „Kangakudumist”, „Kalamiest” mõned „Krakovjaki“ ja teised tantsu „Kodu“. (Kus on kodukoht).
Selle viimase siidise valsisammulise kaunitari on loonud tantsupedagoog Ülle Feršel, kellele just täpselt sel päeval, 14. septembril, tantsutaat Ullo Toomi 123. sünniaastapäeval, anti Tallinna Raekojas üle rahvatantsijate kõrgeim tunnustus, Ullo Toomi stipendium. Täpselt aasta varem pälvis sama kõrge tunnustuse meie armas juht ja õpetaja Agne Kurrikoff-Herman, mille ta sai vastu võtta alles loetud päevad hiljem, kuna ta juhendas Jõekäärul tantsu!
eeter.err.ee/1609464850/agne-kurrikoff-herman-minu-kirg-rahvatantsu-vastu-poleb-loomava-leegiga
Helmed ja paelad igasse päeva
Kurguhelmed on üks rahvarõivaste ilus ja iidne detail, millele omal ajal väliseesti ühiskondades rõhku ei pandud. Nendest polnud eriti kuuldudki, kuigi mäletan, et üks eesti proua Torontos kandis pärlikeed oma Muhu rahvarõivastel. See jäi silma, kuna oli harjumatu.
NPÄ laagrisse olid Eestist tulnud juhendajad toonud mitte ainult Muhu leiba, vaid ka helmeid ja neile, kes ette tellisid, hõbedasi vanade kannaga müntide koopiaid, mida helmekeedesse võis lisada.
Jõekääru saal oli õhtul tulvil täis nii helmekeesse helmelükkijaid kui Eesti Raamat 500 tikandi tikkijaid. Antud juhul oli pealampidest palju kasu. Eelneval õhtul olime samas paigas tantsinud line-tantsu Bobby Chongiga, millest on saanud NPÄ laagrite oodatud traditsioon nagu ka see, et Katrin Kütti-Otsa oma abilistega meid tervislikult ja külluslikult toidab.
Üks tantsuema kirjeldas: „See, et mu tütar seekord liituda sai, tegi laagri palju erilisemaks! Tal on rahvatantsu vastu huvi olnud juba enne, aga sellesuvine tantsupidu andis talle eesmärgi, et tema tahab ka ükskord seal tantsida! Ja universum (ja Ellen Valter) võtsid teda kuulda! Mul on loomulikult tore seda kogemust temaga jagada, nii selles mõttes, et tal oma eesti päritolu suhtes selline huvi on kui ka see, et see on meie koostegemise asi. Ta läks eile hommikul kooli, (laagri esinemisest jäänud) punased lehvid peas ja tegi kõnniteel käärhüppeid.“
Üks teine neiu, kes on mõne aja eest oma perega Kanadasse kolinud, väljendas, et tantsulaager oli talle nagu väike tükike Eestimaad, mida ta igatseb. Ja üks tänavusel tantsupeol käinud tantsija kommenteeris tabavalt, et NPÄ on väga ,,beginner-friendly“, sõbralik uustulnukate (uusikute) suhtes. Seda tõesti. Ning kusagil mujal ei oleks just SEDA inimeste koosseisu just sellisena nautida saanud. Kuna aastad pole õed. Ja saatusekäigud imelised.
Laagri õpetuskeel oli eesti keel, millele pikiti vahele kohatisi tõlkeid ja selgitusi. Huvitav oli jälgida, et see ei mõjunud morjendavalt ega grammigi segadust tekitavalt kümmekonnale tantsijale, kes eesti keelt ei valda. Seega oli eesti keelega kokkupuude ka tänuväärt osa NPÄ kingitustest. Esimeseks neist oli kõikvõimas tunne ja energia – inspiratsioon huvitavatest naistest, uutest kallitest sõpradest ja nendega koos õppimisest ja liikumisest. Ning kirkad unistused tulevastest tantsutegudest.
Laagrikogemuse eest üdini tänulik
Riina Kindlam
Palun minge vaatama KESKUSe kodulehel pooletunnist etenduse videot (droonivõtetega). estoniancentre.ca/post/np%C3%A4-iv-est
