Subscribe Menu

Lihavõtted ehk paasapüha ja soome-ugri kultuur kevadisel Setomaal


Eriline Setomaa Ida ja Lääne piiril

Setomaa on alati olnud eestlastele omamoodi eksootiline paik, kus räägitakse teist keelt ning on natuke erinevad kombed. Setod, erinevalt ülejäänud Eestist, ei olnud vanasti pärisorjad, vaid vabad inimesed, kes võisid vabalt liikuda. Kahe maailmasõja vahel kuulus kogu ajalooline Setomaa Eesti Vabariigi koosseisu, setodele anti perekonnanimed ning rajati efektiivne riiklik haridussüsteem. Pärast Teist maailmasõda kaotas Setomaa kaks kolmandikku oma territooriumist – see läks Venemaa koosseisu. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ja riigipiiri tekkimisega ajaloolised sidemed lõhuti ning paljud setod kolisid Eestisse. Ka praegu läheb Saatsesse viiv tee kahest kohast läbi Venemaa – seda kehvas seisukorras teejuppi võib läbida ainult transpordivahendiga ning peatumine ja sõidukist väljumine on keelatud. Saatsest on Vene piiripostid kenasti näha. Setod on sajandeid seisnud ja seisavad ka praegu Ida ja Lääne kultuuride piiril.
Foto: Lea Kreinin (2018)


Kõige vahvam aeg Setomaad külastada on suvel – paasapäeval või siis Seto Kuningriigi päevadel, kus valitakse jumal Peko maapealne asemik ülemsootska. Põnev on seal aga igal ajal, ka kevadel, kui Setomaa tähistab ülestõusmispühi vana, Juliuse kalendri järgi, mis on Gregoriuse kalendrist tervelt 13 päeva maha jäänud. (Pikemalt Eesti Elu 20. aprilli paberlehes)


Lea Kreinin, Setomaa



FOTOD: Lea Kreinin (2018)