Korraldajaks Eesti Maja Sõbrad. Aga sellise tähtsa päeva puhul võiks ka öelda: Eesti Majasõbrad, annab pikantsema värvingu.
Kuupäev oli 16. veebruar ja Eesti Maja keskmine saal sõpru pilgeni täis, kõik leeris käinud ja kosimiseas, mõni juba mitmendat korda. Tuju hea, sest ilmgi oli sõbralik ja korraldajad kergejalgselt usinad.
Peoperemees Jaak Järve tervitas ja filosofeeris oma kadunud vanaisa toel armastuse teemal. Livia Kängsepp luges söögipalve ja siis maitsti lõunaeinet, valmistatud ikka sellesama Ülle poolt, keda ei suuda Eesti Majast eemal hoida suletud kohvikuuksed ega muud tühised tõkked.
Pärast lõunatamist läks veel lõbusamaks. Eda Oja arendas Jaagu tõstatatud teemat vastavasisuliste luuletuste najal ja koukis nähtamatust postkastist kaarte, mis laudade vahel enam-vähem õiglaselt ära jaotati. Küllap ikka enam, sest nurinat polnud kuulda. Kõneles ka päevakangelastest Valentinist, keda iidsete kirikukirjade kohaselt pidi olema kolm tükki, tutvustas temanimelise päeva ajalugu ja traditsioone. Lõpetas kena ringmänguga, kus väsitav rukkilõikus päädis harmoonilise noodiga: igaüks otsis oma ja võib arvata, et mõni leidis ka.
Kes juhtus küünlakuul sündinud olema, olgu siis otse sõbrapäeval või selle läheduses, tohtis istuma jääda, kui ülejäänud oma koolitatud häältel „elagu” laulsid. Maimu Mölder teatas, et Vabariigi vanune sünnipäevalaps Erika Kääramees tervitas Eestist ja Irene Loosberg siitsamast Soome Kodust. Mõni õigel kuul sündinu sattus tähelepanust nii ähmi, et asus pooleldi omavoliliselt suud pruukima, mida keegi pahaks ei pannud.
Tore oli näha, kuidas kõigiga oldi solidaarsed. Jaak oli kiiruga unustanud hommikuvõimlemise ning tegi seda suure hilinemisega kogu saalitäie kaasabil. Noor inimene vajab moraalset tuge.
Liina Lepik juhtis ühislaulu, Olavi Kelle aitas vapralt kaasa ja esitas isegi paar päevakohast soolot Raimond Valgre repertuaarist. Oli kuulda arvamust, et järgmiseks pärastlõunaks tuleks neile mikrofonid muretseda, siis oleks veelgi lõbusam-hubasem. Hea oli selletagi.
Väsimatu Erika Jõgi korraldatud loterii tõi kindlasti viisaka summa sisse ja selle eest tänavad teda ja ta agaraid kaaslasi puudustkannatavad lapsed kodumaal. Summa suurus jäi reporteril kuulmata, sest tal lõppes linnaluba ja selles pole enam midagi lõbusat.
Kinkigu hea saatus meile rohkem selliseid päevi ja selliseid sõpru.
Eerik Purje
FOTOD – Maimu Mölder (2017)
FOTOD – Jaak Järve (2017)
