Trump–Zelenskõi pressikonverents
Valges Majas toimunud ühisel pressikonverentsil vältis Zelenskõi osavalt lõkse, mis olid talle varasematel kohtumistel kahju toonud. Ta kinnitas, et Ukraina ei loovuta territooriumit, kuid rõhutas valmisolekut trilateraalseks kohtumiseks Putini ja Trumpiga. Tähtis sümboolne hetk saabus, kui Zelenskõi andis Trumpile üle oma abikaasa Olena Zelenska kirja Melania Trumpile – see lõi isikliku silla, mida Zelenskõi oskuslikult kasutas.
Trump, ehkki kohati hajevil ja kõrvalteemadele ekslev, kordas korduvalt: USA seisab koos Euroopaga Ukraina turvalisuse eest. See ei pruugi tähendada USA vägede lähetamist, kuid hõlmab kindlasti luure, logistika ja relvaabi toetamist Euroopa kaudu. Esmakordselt on Trumpi administratsioon liikunud kaugemale varasemast vastuseisust turvagarantiidele.
Euroopa liidrid – Ursula von der Leyen, Mark Rutte, Emmanuel Macron, Friedrich Merz, Giorgia Meloni, Alexander Stubb ja Keir Starmer – olid kohal, et näidata ühtsust. Macron rõhutas: „See ei ole ainult Ukraina turvalisus, vaid kogu Euroopa turvalisus.“
Putini valikud ja ta varisev impeerium
Kui Alaska kohtumisel tundus Putin saavat oma tahtmise, siis nüüd on pilt vastupidine. Turvagarantiide idee seab ta raskesse olukorda: kas ta nõustub kokkuleppega, mis tugevdab Ukraina positsiooni või keeldub ja riskib veelgi suurema rahvusvahelise isolatsiooniga. Veelgi enam – trilateraalse kohtumise idee tähendab, et Putin peaks Zelenskõiga istuma sama laua taha, mida ta seni on vältinud.
Venemaa ei ole suutnud 42 kuuga saavutada olulisi territoriaalseid võite – tema kontrollitud territoorium on suurenenud vähem kui 1% võrreldes 2022. aastaga. Samal ajal süvenevad probleemid: nafta- ja gaasitulu väheneb sanktsioonide tõttu; kütuseratsioonid on jõustunud Krimmis ja Kaug-Idas; Ukraina droonid tabavad regulaarselt sõjalisi sihtmärke; toidutootmine ja logistika on häiritud.
Näib, et Putinil pole enam palju valikuid. Tema suurim saavutus oli kohtumine ja fotod Trumpiga. Kolm päeva hiljem on initsiatiiv läinud Ukrainale ja Euroopale.
Trump näib olevat mõnevõrra nagu tuulelipp – suund sõltub sellest, kes parajasti nöörist tõmbab. Kui Alaskas näis Putin teda kontrollivat, siis Washingtonis olid Zelenskõi ja eurooplased need, kes oskasid Trumpi ego ja kuvandi vajadusi osavalt ära kasutada.
Ukraina strateegia ja õppetunnid Euroopale
Zelenskõi ja tema liitlaste strateegia on selge: mitte ainult ellujäämine, vaid Ukraina tugev juurdumine Euroopasse. See hõlmab relvatööstuse arendamist (droonid, laskemoon) , luurekoostööd NATO-ga ja majanduslepinguid USA ja EL-iga, sealhulgas haruldaste mineraalide vallas.
Kui veel paar päeva tagasi näis, et Putin oli Trumpilt saanud propagandavõidu, siis nüüd on Ukraina ja Euroopa suutnud olukorra enda kasuks pöörata. Turvagarantiide arutelu ja trilateraalse kohtumise perspektiiv on andnud neile poliitilise ja diplomaatilise initsiatiivi. Zelenskõi oskuslik tegutsemine näitab, et isegi keset sõja kurnavat maratoni võib leida uusi lootusehetki.
Õppetund Eestile ja Balti riikidele on ilmne: ei tohi loota vaid ühe liitlase tujudele. Vajalik on Euroopa ühtsus, NATO tugevdamine ning oma kaitsevõime kasvatamine. Eesti peab panustama kaitsetööstusse, tarneahelate turvalisusse ja tihedamasse koostöösse Saksamaa, Poola ja Põhjamaadega.
