Nii pole Venemaa ja Jaapan Lõuna-Kuriilide staatuse tõttu suutnud jõuda rahulepinguni.
Kuid allakirjutatud piirilepet pole ka Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel. 1. septembril 2012 tegi Venemaa välisminister Sergei Lavrov ettepaneku alustada Eestiga uuesti piiriläbirääkimisi. Kõlab kummaliselt, et piiri kulgemise üle praegu läbirääkimisi ei peetagi. Kas see tähendab, et Eesti Vabariik jääb Eesti NSV piiridesse?
Eesti majandusgeograaf ja ekspoliitik Hardo Aasmäe avaldas uudisteportaalis Delfi 6. mail arvamusloo, milles kirjutab, et nüüd, kus Eesti-Vene piirilepe on taas päevakorral, tõusetub taas ka Tartu rahulepingu küsimus. Venemaad ärritab muidugi 2005. a piirileppesse lisatud Tartu rahu mainiv preambula. Eesti pool mõtleb Aasmäe sõnul nüüd sellest, kuidas Venemaale kuulekalt vastu tulla. Ta lisab ühe tähtsa fakti, et Tartu rahu vaidluse varjus on Eesti loobunud veel ühest osast oma territooriumist – Narva lahes „kingitakse” ca kahe Tallinna lahe suurune mereala Venemaale, midagi vastu saamata.
Eesti end. suursaadik Venemaal Mart Helme leiab (ÕL, 07.05.), et Eesti on ennast piiriläbirääkimistel Venemaaga nurka mänginud juba 1994. aastast alates, kui tollane peaminister Andres Tarand teatas, et Eesti on nõus Venemaa kontrolli alla jäänud, kuid Tartu rahulepingu ja Eesti põhiseaduse järgi Eestile kuuluvatest aladest loobuma ilma mingeid tingimusi esitamata. Helme loetleb Venemaale tehtud lisaloovutusi – piirijoone mõningane nihutamine Eesti poole nii Lämmi- kui ka Peipsi järvel, Narva jõe vana sängi jätmine venelastele Narva veehoidlas ja enne II maailmasõda mitte eksisteerinud merepiiri mahamärkimine sisuliselt venelaste diktaadi järgi, mille tulemuseks ongi ca 1000 ruutkilomeetri vee-avaruse äraandmine idanaabrile peale muude territoriaalsete kaotuste.
Helme on veendunud, et piiriküsimuse loovutuslik lahendamine ei paku vähimatki šanssi suhete parandamiseks Venemaaga. Ta nendib, et mitte ühelgi Eesti valitsusel pole tegelikult olnud volitusi taoliste loovutuslike piiriläbirääkimiste pidamiseks. Need saab poliitikutele anda üksnes rahvahääletus.
Hiljuti Moskvas toimunud Eesti-Vene delgatsioonide kohtumise järel ütles Vene välisasjade komisjoni juht Mihhail Margelov, et parlamentide tasandil on nii Eesti kui Venemaa loonud väga hea õhustiku piirileppeni jõudmiseks ja et poliitilised küsimused on suurelt jaolt juba otsustatud. Millised need poliitilised küsimused on ja mida selle all mõeldakse, jättis Margelov täpsustamata. Näib, et II maailmasõja ja okupatsiooni sünge vari püsib ikka veel Eesti kohal…
Elle Puusaag
