Eesti riigil on need vankumatult teiste hulgas 24. veebruar 1918.a. iseseisvuspäev, 2. veebruar 1920 Tartu Rahuleping, 14. juuni 1941 suurküüditamine ja 9. märts 1944 Tallinna suurpommitamine. Ja just selle viimase, Tallinna hävitamise kaheksakümnes aastapäev on ukselävel.
Julgen arvata, et pole ühtegi Eesti kodanikku, kelle pere jäi sellest ja sellele kaasnevast tragöödiast puudutamatuks ja tekib tõsine kahtlus Estonia teatri juhtkonna kompetentsuses, vaimses ja moraalses seisundis, sest väärikaks on peetud sel suurel leinapäeval esitada Kabaree!
On otse hämmastav tajuda kultuurtegelaste arrogantset ja kõlvatut käitumist omaenda linna, omaenda teatri hävingule.
7. detsembril ei lõbutse Pearl Harboris võluvad Hawaii neitsikud. 6. augustil ei lõbutse Hiroshimas veetlevad geishad. 11. septembril ei lööda tantsu New York World Trade Center-is kohiseva veega mälestussamba juures. AGA - 9.märtsil Tallinnas on Estonia laval muusikal Kabaree!
Loodan, et üksmeelsus nõuab sel õhtul Kabaree etenduse tühistamist ja saali pimendamist.
Tallinn tules! Estonia leekides! Need on hirmuhõiked, mis oma teravust väikerahva teadvuses ja ajaloos ei kaota - ja ei tohigi kaotada.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
