Kuid olles möödaniku saavutuste eest tänulikud, ei tohi me unustada tulevikku, rahvast ja riiki, valitsuse rolli eestluse huvides. Et pärast meid oleks ikka neid, kes eesti keelt räägivad, et Eesti oleks ikka rahvaste peres. Hoolt kanda, et me rahvas on terve ning kasvab.
Meditsiinidoktor ja rahvastikuteadlane Jaak Uibu arutas 10. veebruaril Objektiivi raadiosaate peatoimetaja Markus Järviga valusat küsimust. Eestis on juba aastaid olnud rahvastikukriis. Rahvatervise tähtsaim, olulisim näitaja on sündimus. Selle languse pidurdamine, ümberpööramine on pikaajaline protsess. Valitsus peab sellega tegelema. Põhikirja preambulas on rahva kestmine põlistatud.
Laulva revolutsiooni eel oli Eestis sündimus 24 000 last aastas. Kui Uibu töötas rahvastikuministeeriumis kümmekond aastat hiljem, oli arv langenud 12 000 peale. Mullu sündis Eestis 10 721 last.
Minevikus ei olnud tänapäeva tasemel arstiravi, aga rahvas tuli katkudest, Põhjasõjast, 19. sajandi raskustest tervena välja, kasvas, oli tugev. Vabadussõda oli elujõu näitaja. Rahvas suutis sõdida, võidelda, kuna ta oli seotud raske maatööga. Kehaline ettevalmistus oli olemas, et nendele väljakutsetele, mida loodus, keskkond esitas, vastu hakata.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
