Ligi 8 aastat tagasi, 2006. a sügisel puhkes nn maadevahetuste skandaal, milles süüdistati endist keskkonnaministrit ja Eesti Rahvaliidu esimeest Villu Reiljanit riigimaade vahetamises eramaade vastu, mis viis tema tagasiastumisele. Kahtlus langes ka tollasele põllumajandusministrile Ester Tuiksoole ja mitmetele ärimeestele.
Uurimise käigus selgus, et looduskaitse all olevaid maid vahetati suvaliselt äri- ja elamukruntide vastu mitte ainult maal, vaid isegi Tallinna kesklinnas! Kõnealuste maatükkide ostjad püüdsid neid edaspidi vaheltkasu teenides riigile kuuluvate maade vastu vahetada. Et tegemist oli keerulise ja aeganõudva protseduuriga, jäeti sedasorti tehingud mõne kogenud ärimehe või ametniku hooleks.
Maadevahetuse skandaali menetleti aastate vältel kolmes kohtuinstantsis. Kõigepealt mõistis Harju maakohus kõik kohtualused 2012. a õigeks. Aasta hiljem mõistis aga II astme ehk ringkonnakohus nad süüdi. Nüüd, 1. juulil tunnistas Eesti Riigikohtu kriminaalkolleegium maadevahetuse kriminaalasjas kohtualused taas süüdi, kuid mitte nagu varem, altkäemaksu pragrahvi järgi, vaid pistise võtmises ja andmises. Pistise ja altkäemaksu süüteokoosseisud erinevad teineteisest selle poolest, et pistise puhul antakse ametiisikule mingit vara teo eest, mis muidu oleks seaduslik. Altkäemaksu korral võtab aga ametiisik soodustust (raha vm) õigusvastase teo eest. Riigikohus leidis, et ametialased teod, mille eest kohtualustele vara anti või lubati, ei olnud iseenesest seadusega keelatud ja seetõttu vastutavad nad pistise võtmise või andmise eest. Lisaks leevendas Riigikohus ka kohtualustele ringkonnakohtu poolt määratud karistusi.
Ester Tuiksoo, kes kavatseb esitada veel kassatsioonikaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse, pidi aga Eesti Riigikohtu süüdimõistva otsuse tõttu juba lahkuma nii Riigikogust kui ka Keskerakonnast.
Kolumnist Ahto Lobjakas leiab, et poliitikud on ise oma reputatsiooni hävingus süüdi. “Amet ei ole privileeg, vaid võimalus poliitiku jaoks anda endast ühiskonnale parim,” kirjutab Lobjakas (PM,02.07).
Nii on siis kohtualused esmalt selles saagas õigeks mõistetud, seejärel ringkonnakohtus süüdi tunnistatud; nüüd leevendati riigikohtus nende karistusi ning tunnistati altkäemaksu asemel süüdi hoopis pistise andmises ja võtmises. Õhtulehe juhtkirjas (01.07) imestatakse põhjendatult, kuidas saab ühes ja samas kohtuasjas langetada sedavõrd erinevaid otsuseid.
Süüdimõistetud on aga tõesti ise oma maine rikkunud ja nüüd tuleb neil paratamatult oma kurjategija staatusega harjuda.
Elle Puusaag
{jcomments off}
