Kokku on kümme lauda, mis äärest ääreni erinevaid seeni täis, igaüks märgistatud nimede ja muude tingmärkidega, et kas on värskelt söödav; ainult kupatatult söödav; värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav; tinglikult söödav ehk mõnele inimesele mürgine ning siis mürgine või surmavalt mürgine seen. On ka nutigiid, mis annab iga seene kohta rohkem teavet.
Tänavuse näituse fookuses on need seened, mille kanda on ka muid praktilisi ülesandeid kui vaid söögiseeneks olemine, näiteks tuletaelana kasutamine tule süütamiseks, seentega lõnga värvimine ja paberi või tindi valmistamine (soomustindik, lawyer’s wig). Puuseenest mustast pässikust saab teha chaga eliksiiri ja teeseene abil populaarseks muutunud jooki kombuchat.
Esile on toodud ka kõige enam sassi minevad teisikud: metsšampinjon wood mushroom (söödav) ja valge kärbseseen destroying angel (mürgine); kasepilvik green russula (söödav) ja roheline kärbseseen death cap (mürgine); kännumampel sheathed woodtuft (söödav) ja jahutahnik funeral bell (mürgine) ning kitsemampel the gypsy (söödav) ja kühmvöödik deadly webcap (mürgine).
Paljud inimesed kasutavad seda kahenädalast perioodi, kui seenetelgid avatud (kõrval on ka õppetelgid) ning seenetargad platsis, et tuua metsast eksemplare koha peale määramiseks. Kauged saavad aga palju väärtuslikku ja huvitavat õppida võrgulehelt www.loodusmuuseum.ee/seeneope.
Riina Kindlam, Tallinn
