Kontsert algas Ülo Vinteri igihalja looga „Laul Põhjamaast“, mis on meie laulupidude üks lemmiklaule. Selle esitas Nõmmel tegutsev naiskammerkoor „Kevad“. Kontserdi lõpetas teine meie laulupidude hitt – Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“. Selle esitas Mägi Ensemble koos eesti kooriga ja tegi seda ilusas eesti keeles. Ega Juhan Liivi luuletusele kirjutatud laulu kujutagi ette mõnes teises keeles.
Kammerkoor „Kevad“ saabus äsja Lõuna-Koreast, kus osaleti maailma koorimängude võistlusel ja toodi naiskammerkooride kategoorias koju kulddiplom ja üldvõit. See on uhke tulemus, sest võistlusel osalejaid oli 35 riigist. Eestist oli võistlustules vaid naiskammerkoor „Kevad“. Žürii tunnustas koori „Kevad“ kõrgklassi esituse kõrval ka kammerkoori huvitavat kava, kus ei puudunud eesti muusika. Lauldi Veljo Tormise 3-osalist kooritsüklit „Sügismaastikud“: „Tuul kõnnumaa kohal“, „Külm sügisöö“ ja „Kanarbik“.
Aga ei – Mägi Ensemble on saanud endale nime pea saja-aastaseks elanud heliloojalt Ester Mägilt.
Kui eesti kooridel on eesti muusika esitamine peaaegu et kohustuslik (kes siis ikka eesti muusikat peaks maailmas promoma kui mitte eestlased), siis ameeriklaste poolt esitatud eesti heliloojate laulud oli meeldiv üllatus. Lausa intrigeeriv on koori nimi Mägi Ensemble. Noorem põlvkond tuli kontserdile ilmselt Mägi nime peale, lootes et tegemist on Eestis ülipopulaarse rocklaulja Tõnis Mägiga. Aga ei – Mägi Ensemble on saanud endale nime pea saja-aastaseks elanud heliloojalt Ester Mägilt.
Kuidas ameeriklased enda jaoks Ester Mägi loomingu avastasid, seda ma ei tea. Tuleb välja, et oma nimele vaatamata on nende repertuaaris eesti muusika kõrval ka läti ja leedu heliloojate looming. Kooril on head sidemed Ameerika Balti kogukondadega ja nad osalevad alati 1941. a küüditamisele pühendatud mälestustseremoonial, mis toimub kolmes Balti riigis samal päeval – 14. juunil. Ka Tallinna Toomkirikus kõlas Ester Mägi, Arvo Pärdi ja Evelin Seppari koorimuusika kõrval läti ja leedu muusika.
Ester Mägi ja Veljo Tormise looming kuulub meie kooriloomingu kullafondi. Veljo Tormisest on ingliskeelse monograafia kirjutanud ameerika muusikateadlane Mimi S. Daitz: „Ancient song recovered: the life and music of Veljo Tormis“. Selle raamatu kirjutamiseks elas proua Daitz terve aasta Eestis ja õppis ära eesti keele. Ester Mägist on ilmunud eestikeelne raamat „Ester Mägi. Elu ja helinad“ (koos CD-plaadiga). Artiklite kõrval on raamatus ka Tiia Järgi huvitav intervjuu Ester Mägiga. Temast on tehtud ka dokfilm „Ester Mägi. Kadents ja teema“. Koori- ja kammermuusika kõrval on üheks Mägi tippteoseks orkestriteos „Bukoolika“, mis tuli esiettekandele Peeter Lilje dirigeerimisel 1983. aastal.
Tore, et Eesti Filharmoonia kammerkoori ja lastekoor „Ellerheina“ kõrval teevad maailmas ilma juba ka teised eesti koorid.
Toomkirikust lumisesse Tallinna vanalinna suundudes mõtlesin, et eesti heliloojad on meie väikese Eesti suureks teinud. Tore, et Eesti Filharmoonia kammerkoori ja lastekoor „Ellerheina“ kõrval teevad maailmas ilma juba ka teised eesti koorid. Nii aitame meiegi maailmarahule kaasa, sest on ju öeldud: kui kõlab muusika, siis vaikivad kahurid.
