Subscribe Menu

Malevalaager Koduküla (+ galerii)

Mis on kodu? Kas võib olla mitu kodu? Kes on Kotkajärvel käinud, mõistab seda, et inimesel võib olla linnakodu, kus ta läbi talve elab ja metsakodu, kus ta suvel aega veedab.

118 noort, juhti ja vabatahtlikku kogunesid Koduküla laagrisse oma metsakodus 1.-8. augustini 2026.

Laagrimärgi kujundas nskm Marcus Tamm. Siin on laagrimärk kohandatuna ererohelisele laagrisärgile. Keskne hoone on inspireeritud iidsest kaitsetornist, kust omal ajal küla kaitsti. See on viies laagrimärk, mida Marcus kujundanud on. Lisaks on ta kirjutanud ka laagrilaule. Foto: Mikk Altosaar

Koduküla laagri nime idee tuli sellest, et 2026 suvel kutsuti skaut- ja gaid-noori Eestisse Balti Jamboreele; samas kutsuti Kotkajärve pere suurlaagrisse USAs gaidsõsarate ja skaudivellede Järvemetsa laagri 70. aastapäeva pühitsema. Meie, kes oma metsakodus veetsime nädala, olime oma metsas/oma külas, Kodukülas.

Igal all-laagril oli küla-teemaline nimi. Hundude all-laager ,,Külapoisid“ näiteks laulsid tuttaval viisil sõnad ,,Lähme aga laagri“. Hellakeste Päkapikuküla veetis nädala, peites pisikesi päkapikke teiste taskutesse, kottidesse ja mütside alla, et neid hiljem üllatusena leida. Muinaskülas õppisid gaidid vanu eesti kombeid ja traditsioone, näiteks pidasid soolaleivapidu. Vanemgaidid viibisid kauges platsis ja sobilikult valisid endale nimeks Kauges Külas. Muidugi sai ka lauldud enda kirjutatud sõnadega tuttavat Curly Strings’ide lugu. Ei saa nimetamata jätta Sõrmeküla, kus elasid skaudid ja vendurid. Nende motoks oli ,,ei jää maha ükski sõrm“ (no finger left behind), mis viitas sellele, kuidas skaudipoisid on üle aastate oma sõrmi vigastanud tavalistes laagritegevustes.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more