Eestlased ei puutu just sageli kokku koduvenelastega ning me ei tea nende elust tegelikult eriti midagi. Mari Saadi raamat aitab meil heita pilku nende ellu ja probleemidesse, tehes seda diskreetsel ja inimlikul moel. Venelased on õigeusklikud ja romaanis on kirikul oluline koht, samuti üldinimlikel ja kristlikel väärtustel – halastusel ja andestamisel. Raamatut on nimetatud ka esimeseks Eesti kristlikuks romaaniks, kuid andestuse ja lunastuse problemaatikale lisaks on seal veel palju muudki, mille üle mõtiskleda, kasvõi uuskapitalismi mõju Eestile, emaarmastus, keskealiste naiste tööhõive, Lasnamäe sarnased magala-linnad kui elukeskkond, rahvuspinged, noorteprobleemid, eri sugupõlvede kontaktid-konfliktid jm.
Kirjaniku enda sõnul sai ta tõuke see raamat kirjutada ühest ammusest käigust McDonaldsisse, kus ta nägi venelannadest emasid oma lastega ning hakkas mõtisklema nende elu üle. Natalja Filippovna karakter võttis aastatega üha kindlama kuju, kuid romaani kirjutamise idee sai küpseks alles siis, kui Eestit tabas majanduskriis ja teiste hulgas ka elektroonikatööstus kokku kukkus. Mari Saati huvitas, kuidas need emad nüüd uues olukorras hakkama saavad.
Kes siis ikkagi on see Lasnamäe lunastaja? Kas Natalja Filippovna, kes läbi oma keha justkui lunastaks temaga ühtivate meeste patte, või hoopis tema tütar Sofia, kes tunneb, et temast saab kunagi Eesti president ja tulevikus lunastab ta ehk seeläbi venelaste Eesti rahvale tehtud kurja, või on see hoopis Dmitri Dmitrjevitš, kes juhib Natalja Filippovna hinge välja pimedusest ning kelle saatus romaanis on kõige traagilisem. See jäägu iga lugeja enda otsustada.
Raamatu kohta on rohkem infot kirjastuse kodulehel www.vagabondvoices.co.uk.
Lea Kreinin
