Kuigi parempoolsetel ongi Euroopa riikides erinevad eesmärgid, siis neid ühendab viha Euroopa Liidu (EL) vastu. Brüsseli administratsiooni peavad radikaalid türanlikuks süsteemiks, millest tulenevalt soovitakse ELi liikmesriikide maksumaksjate rahaga lammutada. Kui Vahemere linna Fréjuse meeriks valiti FN-poliitik David Rachline, kadus raekoja eest ELi lipp. Peale Le Peni algatusel Euroopa Parlamendis (EP) loodud Euroopa rahvuste ja vabaduse fraktsiooni on liidu vastastel kasutada neli miljonit eurot lisaraha. Hiljuti sai poliitikust jurist kaela süüdistuse EP toetuste väärkasutamises. Le Pen ise eitab seda ja süüdistab endist sakslasest parlamendi presidenti Martin Schulzi nõiajahis tema vastu. Justiits ei ole oma uuringuid veel lõpetanud.
Piiride sulgemine tähendaks katastroofi prantslastele endile
Le Pen ei ole teinud saladust sellest, et soovib piirid sulgeda. Pindalalt on Prantsusmaa Euroopa suurim riik, tal on piir mitmete riikidega, peale Saksamaa ja Šveitsi veel Hispaania, Andorra, Belgia, Luksemburgi, Itaalia ja Monakoga. Piirilinnades on vastastikune läbikäimine aktiivne. Elsassis on suured kaubaketid spetsialiseerunud saksa ostjate teenindamiseks: veinid, piimatooted ja kala on prantsuse poolel soodsamad. Nagu kinnisvaragi või hotellihinnad. Seetõttu on paljud sakslased hankinud endale majad või ööbivad piiri teisel poolel. Mitmed prantslased käivad aga Saksamaal tööl. Kui tihe vastastikune suhtlemine on märkab nii Saarimaal, aga ka Schwarzwaldis, kus kulgeb minuti taktis autosid täis tasuta autopraam üle Reini jõe Kappeli ja Rhinau vahel. Tõenäoliselt ei ole võõrkeeli oskamatu presidendikandidaat, kes oskab edukalt peita oma radikaalsust sarmikuse taha, käinud oma kodumaa piirirajoonides. Nagu tema valijadki.
Nendele „omadele” tähendaks piiride sulgemine katastroofi, nad jääksid töötuks. Keegi ei tuleks välismaalt enam tegema sisseoste, hankima kinnisvara, imetlema vaatamisväärsusi või veetma puhkust. Mis saaks õitsvast Straßbourgist, kui sealt lahkuks EP? Kas kiirrongil TGV tasuks enam liigelda Prantsuse ja Saksamaa vahet? Ja mis juhtuks liikmelisusega NATOs? Lääne kaitsealliansis on prantslaste relvajõud suuruselt kolmandal kohal, EL-s on aatomirelvadega varustatud Prantsusmaal koguni suurim armee.
Le Peni valimiskampaania Venemaa toetusel
Kõik need küsimused on õigustatud, eriliselt kuna Le Pen toetab Vladimir Putinit ja soovib lähedaseid suhteid Venemaaga. Kremli peremees omakorda soovib ELi ja NATO lagunemist. Eesmärgi saavutamiseks on Putin kogunud enda ümber Euroopa uusnatsid, toetades neid rahaliseltki. Novaja Gazeta ajakirjanik Andrei Lipski kasutuses on e-kirjavahetus venelaste ja FN vahel, mis tõestab, et Le Peni avalikkuses esitatud positiivne suhtumine Krimmi vallutamisse tasustati rahasüstiga. Selleks, et vältida sidet Kremliga, kandis First Czech Russian Bank (FCRB) 40 miljonit eurot üle krediidi vormis. Ka uuele USA presidendile Donald Trumpile lähedal seisev itaalia miljonär Guido Lombardi aitab prantslannal koguda rahvusvahelist raha prantslanna radikaalrahvuslike huvide läbisurumiseks. Ühel fotograafil on õnnestunud jäädvustada Le Peni ja Lombardi kohtumine New Yorgi Trump Toweris. Parempoolsete liider ise väisas juba valimiskampaania „kuumas etapis” Venemaa pealinna, kus Putin isiklikult Kremlis kätles teda nagu juba riigijuhti. Asjatundjad on pealegi arvamusel, et päev enne valimisi Macroni vastu tehtud küberrünnak oli venelaste organiseeritud. Vastupidiselt USA, kus rünnakust lõikas kasu Donald Trump, ei mõjutanud see nüüd presidendivalimisi Prantsusmaal Le Peni kasuks. Kuigi FN-fassaad on valge, teab paremradikaalide liidri endine peanõunik Aymeric Chauprade, nüüd Les Français Libres, et erakonnas valitseb pruun ideoloogia.
Aino Siebert
