Lisapäev on tingitud Maa liikumise ja Gregoriuse kalendri vahest. Maa teeb Päikese ümber tiiru 365,24219878 päevaga, kuid kalendris on vaid 365 päeva. Seega tuleb kalendrisse lisada lisapäev, mis tekitab liigaasta, et meie kalender oleks sünkroonis Maa tegeliku liikumisega ja ei tekiks aastaaegade triivi (millegi aeglane liikumine või algasendist hälbimine ehk kõrvalekalle).
Vanarahvas on rääkinud: „Sel aastal, kui küindlakuus (küünlakuus, veebruaris) on 29 pääva, on tütarlastel pei(g)mehe valimise õigus.“ Emmaste kihelkonnas kogutud 1939. a. (Allika, rahvakalendri (folklore.ee/erk) kommentaar: „Tüdrukutel, lesknaistel mehe valimise õigus, tüdrukud saavad ruttu mehele.“ 7 teadet Lääne- ja Lõuna-Eestist.)
„Liigaasta, aasta, kos oma kolmsada kuuskümmend kuus päevä, õigati vanasti liia-aasta või lisapäevä-aasta. Kahekümne üheksas veebruar olevat vanaste ollu VANATONDI päevaks. Sellel päeval ei tohtinud pikka reisi ette võtta ega ka öösel käia, sest vanapagan viivat ära.“ Tarvastu kihelkonnas kogutud 1937. a. (Kommentaar: Liigaasta – õnnetu aeg. Ligi 10 teadet Lõuna- ja Lääne-Eestist.)
Kuid igal asjal on alati kaks poolt ja kus omapära, seal vaheldust ja põnevust, isegi võimalust, julgust ja väge.
Eks see üks veidike kahtlane päev ole. Saabub harva nagu kuuvarjutus. Võtab valvsaks. Ei olevat soovitatav elukohta vahetada, ehitust alustada, üldse tähtsaid toiminguid ette võtta. (V.a. mehe,,võtt“!) Ka teistel Euroopa rahvastel (soomlastel, sakslastel, inglastel) on hoiatatud liigpäeva (ja kogu liigaasta) õnnetus(t)e võimalikkusest. Kuid igal asjal on alati kaks poolt ja kus omapära, seal vaheldust ja põnevust, isegi võimalust, julgust ja väge. Iiri kombestikus on liigpäev ühtlasi olnud sarnaselt meie kombestikus kajastatuna poissmeeste, Bachelor's ja ka Ladies' Priviledge Day. Sel päeval võisid naised meestele abieluettepaneku teha ja sellel oli omal ajal seaduslik alus Šotimaal ja Inglismaal.
Ja need, kes on sel kuupäeval sündinud – väga omapärane juhtum, väljavalitud, õnnesärgid seljas! Või?… Ise ju otsustad, mis pidi särgi selga tõmbad. Ja kui see tõeline viirastuslik hällipäev saabub, hoia alt! Üks liigaastal sündinuist oli arhitekt Henno Sillaste (29.02.1936 Tallinn – 01.01.2013 Toronto), aga ka Hennost kaks liigpäeva hiljem, 1944. a. Rakveres sündinud ja seega 80. a juubelit tähistav astrofüüsik ja poliitik, Riigkogu endine esimees Ene Ergma. Läinud nädalal oli ta külaline vestlussaates Plekktrumm. Naine, kes on sillutanud Eesti teed kosmosesse sai liigaasta järgi 20-aastaseks! „Lõpuks olen täiskasvanu! Nüüd võib pidu pidada,“ ütles juubilar Maalehele.
Tegemist on üliharuldaste nimedega, mille puhul Eesti Statistika nimede statistika lehekülg teatab, et kumbagi antud nime kannab vähem kui viis inimest Eestis.
Paljude rahvaste nimepäevade kombestiku kalendreist ei leidnud, et 29.02 olekski üldse kellegi nimepäev.* Liigaasta liigpäev on aga Eestis nimepäev neile, kel nimeks ULMI ja UNE. Tegemist on üliharuldaste nimedega, mille puhul Eesti Statistika nimede statistika lehekülg teatab, et kumbagi antud nime kannab vähem kui viis inimest Eestis. „Ulm“ on poeetilises kasutuses unistus, unelm, unenägu, kujutelm ja „Une“ sõnast uni. Ühesõnaga – päev nagu unenägu; kuid ära pelga, tarvita tundi!
Riina Kindlam, Tallinn
* „Setus seotakse 29. veebruari Kassiani-legendiga,“ annab teada Eesti rahvakalender, veebiväljaanne folklore.ee/erk. Usundiloolane ja folklorist Oskar Loorits (1900 Suure-Kõpu vald – 1961 Uppsala) on Helsingis 1954. a. avaldanud monograafia „Die heilige Kassian und die Schaltjahrlegende“ („Püha Kassian ja liigaasta legend“). Legendi järgi lubati Kassianile tema elukommete pärast ainult üks mälestuspäev üle nelja aasta. Kreekas on 29.02 Cassianose nimepäev.
