fbpx
Subscribe Menu

Märkmik: Üleelusuurune

See oli alles eile, kui istusin autoroolis ja ootasin punase foori (tule) muutumist roheliseks. Miski pani mõtlema perekonnanimele LILLEMETS. Küllap nägin mööda sõitmas veoautot, millel peal mingi taoline kiri. Mitu päeva olime pingsalt jälginud kergejõustiku EMi (Euroopa meistrivõistlusi), eriti kaks päeva väldanud (kestnud) kümnevõistlust, kus võistlustules oli esialgu KOLM eestlast, üks neist Risto Lillemets...

See grupitööna valminud pesa on toonekurgedele üleelusuurune; inimestele ka, keda oli koos viiest eri riigist. Foto: Danel Rinaldo

„Mida arvad, mis asi on lillemets?“ küsisin lapselt mu kõrval (aga natuke rohkem ka endamisi). Jätkasin valjult: „Kas see on mets, mille all kasvavad lilled ehk lilli täis mets või kas lilled ise moodustavad metsa? Lilled ja muud taimed ja rohud on ju väikestele loomadele, lindudele ja putukatele metsa mõõtu.“

Lill putuka või muu väikese elusolendi vaatenurgast. Sel nädalal Ahijärve ääres avatud loodus-installatsiooni „Pesad ja juured“ üks autoritest on kunstnik Jane Remm. (Mitte teada-tuntud inglise hääldusega „Džein“, vaid eesti hääldusega „Ja – ne“.) Jane uuris, mida peavad koduks mitte-inimestest olendid – linnud, putukad, kalad. Ta toob need kogemused ruumi-installatsioonidega inimese jaoks kogetavasse mõõtkavasse. Nii saab Karula Rahvuspargis tunnetada, milline võib paista elu näiteks linnule või ämblikule. Foto: Maailma maaliini Facebooki lehelt
Lill putuka või muu väikese elusolendi vaatenurgast. Sel nädalal Ahijärve ääres avatud loodus-installatsiooni „Pesad ja juured“ üks autoritest on kunstnik Jane Remm. (Mitte teada-tuntud inglise hääldusega „Džein“, vaid eesti hääldusega „Ja – ne“.) Jane uuris, mida peavad koduks mitte-inimestest olendid – linnud, putukad, kalad. Ta toob need kogemused ruumi-installatsioonidega inimese jaoks kogetavasse mõõtkavasse. Nii saab Karula Rahvuspargis tunnetada, milline võib paista elu näiteks linnule või ämblikule. Foto: Maailma maaliini Facebooki lehelt

Ei läinud päevagi mööda, kui sattusin Näoraamatus (Facebookis, „Feissbukis“) ühe järjekordse kultuuripealinn Tartu 2024 ettevõtmise peale nimega MAAILMA maaLIIN. Alul lugesin kogemata „maaLINN“. Maalinn on eestlaste ringvall-linnuste (fortresses) rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis. Arheoloogias kasutatakse maalinna nimetust ka kindlat tüüpi ringvalliga linnuste või linnamägede puhul. Ka omamoodi maakunst.

Logo Tartu 2024 programmi osana.

Aga see projekt, mis vaikselt algas juba kahe aasta eest, on maaLIIN – nagu köis, juhe, ühendus maaga. Kodulehel maaliin.ee on kõik selle projekti kogemise võimalused lahti seletatud. Käesoleval suvel toimub Valga- ja Võrumaal 30 kunstiretke, mis viivad kogema nelja kunstniku loodud loodus-, heli- ja ruumiinstallatsioone. Valgus-installatsioonid on loonud Barbara Lehtna, heli-installatsioonid Ameerikast pärit kunstnik Patrick Tubin McGinley, ruumi-installatsioonid Jane Remm ja kogemus (bussis) Laima Jaunzema.

Ekskursiooni algus- ja lõpp-punkt on Valga, kuhu on võimalik tulla mugavalt rongiga Tartust ja Tallinnast. Ekskursiooni käigus viib Maailma Maaliini eribuss publiku Harglasse ja Karula Rahvusparki Ähijärvele. Kunstiprogramm leiab aset ka bussis. Ekskursioon toimub nii sees kui ka väljas.

Aprilli lõpus kogunes 25 osalejat viiest eri riigist töötuppa, et koos ehitada musta-toonekure (stork) pesa. Toonekured just selliseid töövõtteid (omavahel okste loopimist) ei kasuta. Linnud võisid varitseda läheduses ja vaikselt itsitada. Pesad (neid on avastusretkel mitmeid) jäävad külastajatele avatuks kuni septembri lõpuni ning neid saab külastada Maailma Maaliini kunsti-retkede raames või iseseisvalt. Foto: Danel Rinaldo, Maailma maaliin FB
Aprilli lõpus kogunes 25 osalejat viiest eri riigist töötuppa, et koos ehitada musta-toonekure (stork) pesa. Toonekured just selliseid töövõtteid (omavahel okste loopimist) ei kasuta. Linnud võisid varitseda läheduses ja vaikselt itsitada. Pesad (neid on avastusretkel mitmeid) jäävad külastajatele avatuks kuni septembri lõpuni ning neid saab külastada Maailma Maaliini kunsti-retkede raames või iseseisvalt. Foto: Danel Rinaldo, Maailma maaliin FB

Meeletult raske on kõikidele üleskutsetele vastu tulla, neid on suvises Eestis lihtsalt nii palju ja nii eriilmelisi, aga kui tõesti kõnetab, siis jõuad pärale!

Tartu 2024 hõlmab (haarab oma (kuue)hõlmade alla) mitte ainult ülikoolilinna, vaid KOGU KAGU- (S-E) Eesti, kus hetkel kukub nii mõnigi KÄGU (cuckoo). „Tule avasta ääremaad ja KOGE, kuidas paistab elu tavalistelt radadelt kõrvale astudes!“ Nõnda kõlab üleskutse. Meeletult raske on kõikidele üleskutsetele vastu tulla, neid on suvises Eestis lihtsalt nii palju ja nii eriilmelisi, aga kui tõesti kõnetab, siis jõuad pärale! Äkki jõuan minagi Valka. Alati väga tõmbab Kagu-Eestisse. Aga enne on Tartu tantsupidu… 2024.tartulaulupidu.ee

KOHA (zander, perchpike) kodu ehk kodukoht kohale, suht-koht kodune kalale ja igale ujujale. Sildil on kirjas „Hüppa vette ja tunne, kuidas on olla kala!“ Foto: Maailma maaliin Facebook
KOHA (zander, perchpike) kodu ehk kodukoht kohale, suht-koht kodune kalale ja igale ujujale. Sildil on kirjas „Hüppa vette ja tunne, kuidas on olla kala!“ Foto: Maailma maaliin Facebook
Viltimist (felting) tehti maikuus tavalisest suuremal pinnal, jälle grupitööna. Siis asus hobune abistama ehk algas HOBUviltimine. See on märjalt viltimine rullimistehnikas, mis pärineb Aasia rändrahvastelt. Hobuse ülesandeks on koplis kõndimine ja rulli järel vedamine. Foto: Maailma maaliin Facebooki lk.
Viltimist (felting) tehti maikuus tavalisest suuremal pinnal, jälle grupitööna. Siis asus hobune abistama ehk algas HOBUviltimine. See on märjalt viltimine rullimistehnikas, mis pärineb Aasia rändrahvastelt. Hobuse ülesandeks on koplis kõndimine ja rulli järel vedamine. Foto: Maailma maaliin Facebooki lk.

Read more