Subscribe Menu

Mart Saare juubelit tähistati Hüpassaare rabade vaikuses

Pühapäeval, 30. septembril sõitsid Mart Saare muusika austajad Hüpassaarde, et tähistada rahvusliku muusikakultuuri suurkuju 130. sünnipäeva. Helilooja majamuuseumis esitas Ene Salumäe koduorelil kaks Saare oreliprelüüdi ja Vardo Rumessen esitles oma vastilmunud plaati, millel kõlab Saare klaverilooming. Sellele eelnes kontsert Viljandi kultuurimajas, kus Saare loomingut esitasid Tartu ülikooli kammerkoor, Estonia Seltsi segakoor ja kammerkoor „Huik". Dirigeerisid Heli Jürgenson, Triin Koch ja Kaspar Mänd.

Mart Saar. muuseum.viljandimaa.ee

*

Hüpassaare rabade vaikuses on Mart Saar loonud oma parimad šedöövrid, millest kõige ehedamalt on kohavaimu tabatud ehk koorilaulus „Põhjavaim” Marie Heibergi sõnadele. Seekord kuulsime seda Tartu ülikooli kammerkoori, Estonia Seltsi segakoori ja kammerkoori „Huik” esituses nii Viljandis kui Hüpassaares. „Mart Saar on metsade, soode ja rabade romantik. Hüpassaare mets oli talle templiks, kust ta ammutas inspiratsiooni”, rääkis Vardo Rumessen enne kontserti helilooja sünnimajja kogunenud publikule. Rahvast oli Saare kodumajja kogunenud niivõrd palju, et suurem osa kuulas Rumesseni klaverimängu õues, avatud akende all. Minagi kuulasin kontserti õues,15-harulist (sic!) vägevat tamme imetledes.

Saare kodukoha loodusilu saime nautida ka rabamatkal – just raba omapärane värvidegamma ja taimestiku miniatuursus peegeldub vastu tema loomingus. Saar on ju eelkõige väikevormide meister!

Mart Saare sünnikodu. Foto: vikipediaMart Saare looming kõlab kontserdilaval sageli. Meelierutav koorilaul „Põhjavaim” kuulub laulupidude raudvarasse, Saare kammermuusikat esitavad nii lauljad kui pianistid meelsasti. Saare loomingu üheks suuremaks austajaks oli aga muusikateadlane Johannes Jürisson, kes temast raamatute kirjutamise kõrval algatas ka rabamatkade traditsiooni. Jürissoni juhtimisel on rabamatkast osa saanud sajad muusikahuvilised.

Unustamatud on ka rabamatkadele järgnenud lõkkeõhtud, kus Jürisson rääkis oma isiklikest kohtumistest Mart Saarega. Nendele matkadele suutis Jürisson meelitada ka läti ja leedu muusikateadlasi ja heliloojaid. Praegu on rappa minemiseks ehitatud laudtee ja rabalaugaste juures on platvormid redelitega, kust saab ujuma minna. Jürissoni juhitud matkade ajal seda kõike veel ei olnud. Tuli hüpata mättalt mättale ja rabalaugaste tumepruuni vette ujuma läksid vaid kõige julgemad. Rabamaastikku pidi matkajuht väga hästi tundma, et muusikahuvilised sealt eluga tagasi tuua. Tänapäeval nimetatakse niisuguseid ettevõtmisi ekstreemspordiks!

Eestis on helilooja-muuseume vaid kolm: Hiiumaal Rudolf Tobiase majamuuseum, Hüpassaares Mart Saare ja Alatskivi lossi pööningukorrusel muuseum Eduard Tubinale. Tubina sünnitalu ei ole säilinud. Hiljuti suleti Cyrillus Kreegi muuseum Haapsalus ja vaatamata helilooja Alo Põldmäe suurtele pingutustele Heino Elleri korterit muuseumile säilitada ei suudetud. Nii on mitmed Elleriga seotud esemed jõudnud Elleri õpilase Eduard Tubina muuseumisse Alatskivile.

Jääb vaid rõõmustada selle üle, et Mart Saare muuseumit ei ole tabanud Cyrillus Kreegi muuseumi saatus ja see tegutseb edukalt siiani. Tänu rabamatka-huvilistele külastab muuseumit rohkesti rahvast. Talumaadele on ehitatud parkla autodele ning varjualused einestamiseks, juhul kui peaks sadama. Muuseumitöötaja Kalle peab talumaadel lambaid – nii on Saare sünnikodu ümbrus lammaste poolt ilusti puhtaks söödud ja jätab igati hoolitsetud mulje. Muuseumis on nüüd ka elektriküte, mis aitab ühtlast temperatuuri hoida, et Saarega seotud haruldased originaalmaterjalid kannatada ei saaks.

 

 

Sirje Vihma-Normet

Read more