Jumalasõnaga alanud kontserdi aukülaliseks oli Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus, kes tänavu tähistab oma 85. juubelit. Musitseerisid tšellist Allar Kaasik, flötist Leonora Palu ning organist ja helilooja Matti Pesonen. Härra Pesonen on üks Soome tuntumaid organiste, kes esineb ka Euroopa suurimates katedraalides nagu Notre Dame Pariisis. Metsatalu kammersaalis muidugi orelit ei ole – Pesonen oli Soomest kaasa toonud oma isikliku digitaalse oreli koos nelja suure kõlariga. Orel kõlas muljetavaldavalt! Pesoneni suurepärases esituses nautis publik Bachi ja Widori tuntud teoseid ning Pesoneni enda orelikompositsioone. Eriti sooja vastuvõtu osaliseks sai Sibeliuse Finlandia efektne oreliseade. Võimas Finlandia on Eestis üle aegade olnud üks populaarsemaid Sibeliuse orkestriteoseid.
Eesti muusikast kõlasid kontserdil Anne Ellerhein-Metsala „Kuus improvisatsiooni tšellole ja orelile”. Aastal 2015 lahkunud helilooja kuulus legendaarse Hugo Lepnurme põlvkonda, kes Stalini ajal kirikus organistina tegutsemise pärast vallandati ja visati heliloojate liidust välja. Anne Ellerhein-Metsalal oli rohkem õnne, sest ta lõpetas konservatooriumi alles pärast Stalini surma 1959. aastal. Tema kompositsiooniõpetaja Villem Kapp pidas Annet üheks oma andekamaks õpilaseks – ometi kuuleme ta heliteoseid kontsertidel harva. Seda põnevam oli Kaasiku ja Pesoneni esituses kuulata Ellerhein-Metsala ühte suurejoonelisemat oopust. Helilooja tegutses aastaid Tallinnas Oleviste kiriku organistina – samas kirikus tulid 1984. aastal esiettekandele ka tšello-improvisatsioonid. Tšellopartiid mängis Allar Kaasik, orelil saatis teda helilooja ise. Tšellist Kaasiku sõnul sidus teda helilooja Anne Ellerhein-Metsalaga aastatepikkune loominguline sõprus ja nii on mitmed heliteosed sündinud tema tellimusel, nagu ka „Kuus improvisatsiooni tšellole ja orelile”. Anne Ellerhein-Metsalal oli oskus oma muusikas jutustada suuri lugusid – sellele aitas kaasa programmilisus, mis on tal tihti seotud religioossete teemadega. Ettekandele tulnud improvisatsioonide aluseks on Soome kirikuhelilooja Mika Piiparise laulud „Ülistus”, „Vaikuses”, „Igatsus”, „Üksindus”, „Nägemus” ja „Igavene rõõm”. Tänulik publik võttis esituse väga soojalt vastu.
Punase terrori ajal 1919. aastal Tartus mõrvatud Eesti esimese ortodoksi piiskopi sarkofaag asub Tallinna vanalinnas Issanda muutmise kirikus, sealse kiriku aias on ka Platoni monument.
Metsade vaikuses nii heal tasemel kontserti kuulata oli lausa müstiline elamus. Eesti Vabariik on juba piisavalt kaua olnud iseseisev, et ärksamad inimesed on suutnud end majanduslikult niivõrd kindlustada, et saavad olla kultuuri-sponsorid nagu „Maria talu”. Suuresti just tänu turismitalu omanike Riina ja Enn Ranna pühendumisele hoitakse elus märterpiiskopi Platoni mälestust tema sünnikohas. Nende initsiatiivil alustati ka väikese Pootsi-Kõpu kiriku restaureerimist, kus Platoni isa oli köster. Punase terrori ajal 1919. aastal Tartus mõrvatud Eesti esimese ortodoksi piiskopi sarkofaag asub Tallinna vanalinnas Issanda muutmise kirikus, sealse kiriku aias on ka Platoni monument. Tasapisi on Eesti oma ajaloo tagasi saanud – pea kõik nõukogudeaegsed tabuteemad on nüüdseks rahva ette toodud. Ilmunud on hulk raamatuid sõjaeelse Eesti tuntud tegelastest, tehtud mängufilme Vabadussõjast ja dokfilme metsavendadest. Mälestused, mida nõukogude ajal kirjutati lauasahtlisse, on nüüdseks raamatukaante vahele jõudnud.
Eestikeelse raamatu 500.a juubeliaastal toimus suurejooneline laulu- ja tantsupidu ning väliseestlaste ESTO toodi piiriäärsesse Narva linna, mis on nüüd ka Euroopa Liidu piirilinn. Nende suurte sündmuste kõrval on olulised ka väikestes kohtades toimuvad kultuurisündmused nagu seda on festival „Musica Hymnis”.
