No eks saa näha, kuda see võitlus meil areneb, aga kaotusest olen jusku tüdind küll. No kahekümnega võitu ei tuld, ju siis keski teine pidas panka. Jõulud, kallid rahupühad, läksid mööda, aga nii kaugelt mööda, et kuljuste kõlin kõrvu ei akand. Pühakiri ikke kuulutas, et jõululapsuke on sündind, aga kroonu keelas katsikule mineku ära. Õpetaja kõneles küll, aga evangeelijumm oli onnlain. Ohvlain ei old muud kui Kata tehtud verivorstid ja need olid sama ead kui iga aasta.
Vata sellest mul see veike vimm inge tekkiski. Kui kroonu võim on piibli omast üle, siis ei aita muud, kui proovime uuel aastal kuradipiibliga. Kui on mäng, siis olgu ikke võidu peale. Minevaasta olid kaotused nii kõvad, et annab tasa teha. Ennevanasti oli nii, et vargal raiuti käsi otsast ära. Karm värk, aga õpetlik. Nüid on nii, et tahad sõbrale terekätt anda, aga tema tõmbab end irmu pärast küiru ja pakub sulle küünarnukki. No kuule, küünarnukk on trügimiseks, teretamiseks visatasse ikke viis pihku. Aga proovi sa visata! Terekätt otsast ära ei raiuta, aga raudu pannasse mõlemad.
Mehele sai öeldud mehine tere, naisterahvalt ootasid naeratust. Naeratuse nartsu taha peitmine on kuritegu. Aga see kuritegu on kroonu korraldus ja selle eest vangi ei panda. Nüütsest pääle teen mina ise seadusi ja rakendan neid kargukohtu abil. Kakskümmend üks võidab iga viiruse ja stukiringi ajaks olen tiktaatur!
Vägevad väljendused väeti äti suust, akka vai ise kah uskuma. Aga kui nende valju äälega üitud sõnade kaja vaibub, siis ajab kahtluse uss inges pea püsti ja käsib kontrollida, kas sul ikke on atskoo. Äkki tuleb üks kaart teise tagast välja ja siis selgub, et oled kolme silmaga lõhki nigu saterkuue saba.
