Sõda pole ametlikult keski kuulutand, aga sõjaseadus on igal pool maksma pantud. Pimendamise käsku ega korraldust pole antud nigu eelmise sõja ajal. Ju siis nüidne vaenlane õhust pommisi ei pillu. Aga liikumise keeld on sellevõrra kõvem, ei tohi päeva ajal ega parooliga kah. Nüid käib terve elu virtuaalselt. No minul pole sest kedagi, ma juba mitukümmend aastat virtuaalne old. Aga nüid on terve kogukond karlastund. Noored inimesed käivad pildikasti kaudu koolis, vanad kirikus. Kuda kõrtsiga on, vot seda ei tea. Oleks nooremaid tuttavaid, küsiks mõnelt, mis mekk sel virtuaalmusul on. On ta sama kui see vanaaegne musu, mis meelitab muidki vigurisi tegema, mida kahe meetri tagast kudagi tehtud ei saa? Ma veel nii vana ei ole, et ei mäletaks.
Aga mõnest küljest teeb sõda ikke elu lihtsamaks kah. Üks Kata kauge sugulane kirjutas Eestimaalt, et tema olla käind iga aasta Ahvrikas suvitamas. Nüid sinna lennata ei saa, aga sel suvel oli Ahvrika Eestisse tuld. Ulka raha jäi tasku. Ainult parmud olid suuremad ja tigedamad kui Ahvrikas. Tulid äkki ja ootamata, ei jõud õigel ajal saba kah kasvatada.
Ei...
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
