No kobrulehest kõneldi omal ajal seda, et see aitab mitme äda vasta. Ärge küsige, kuna see oma aeg oli, see oli nii ammu, et ma ise kah ei mäleta. Kobrulehte panti aava pääle, olgu see siis põletusest tuld vai muidu mädanema läind. Villid, paised, kärnad ja konnasilmad – kõik klaariti kobrulehe kaudu ära. Jooksva vasta aitas ta kah, lendva kohta ma peris kindlaste ütelda ei julge. Roosi eest kaitses kah. Teised lilled vist inimesele kahju ei tee. Peale võerasema muidugi, aga selle kohta peaks Tuhkatriinult aru pärima, mina ei oska midagi öelda.
Vot nisukesed olid uudised, mida omal ajal kobrulehest kõneldi. Aga sõja aegu akkasid ringi käima uudised, mida kobrulehest loeti. No need olid nisukesed, mida ajalehes ei trükitud. Ajalehte pold alati saadagi ja kui sai, siis oli see propakandat täis, seda ei uskund keski. Kuulujutt oli palju etem, see ei makst midagi ja uudised olid paremad. Sellepärast akatigi seda kobruleheks kutsuma. Kobrulehe uudised olid ulga uvitavamad ja neid kannatas ise ümbre teha. Uudis liikus suust suhu ja igaüks pani omalt poolt natuke juurde, täiendas, noh. See on kah vana tarkus. Juba muistsed iinlased teatsid ütelda, et üks mees valetab ja tosin meest kordab seda kui tõtt.
Vata siinkohal lähvad need kaks tähendust korraks jusku kokku. Kui kobrulehest kõneldi, et aitab kärnade vasta, siis kobrulehe kaudu on väga ehvektiivne kellelegi kärna panna. Kui tahad teisele kurja teha, siis lase aga tema kohta kuulujutt lendu end ehk pane ardikkel kobrulehte. See on juba selle poolest parem, et ajalehes ehk seitungis ilmunus kaheldasse, aga kobrulehtes ilmunut usub igaüks.
Nojah, nüid ma oma rumala peaga seletasin teile asja ära ja võib karta, et saan ametist lahti. Alles kurdeti, et lehe lugejaskond kahaneb ja mina, vana tohman, teen siin kongurentidele reklaami. Varsti on viimased tellijad läind ja kõik Karla süi. Ja kui keski kobrulehest minu surmakuulutust loeb, ei tule selle pealegi, et on ehk veike liialdus.
