Subscribe Menu

Meelelahutust: Volli veste – Algus ja ots

Nõrgematel hetketel oskan vahel praalida. Nigu varemgi kirjutatud, olen autodidakt. Sõna, mille teadmine toob mulle nati uhkust rinda. Põle ma kõrgkoolis käinud, nigu vist enamus tänapäeval. Ets see-eest on. Noorsand on selline, kes oma hintelekti hoiab vaka all, ei soovi, nigu minagi, tähelepanu. Ah et miks ma siis kirjutan? Igav on mudu, eriti praegu. Järgneb sellest, mu arust loogiliselt, et Etsi külaskäigud on alati teretulnud. Peletavad igavust, lubab mõnusaid vilusoofilisi vestlusi, tõrjuvad kuiva, ülikaine igapäevase eemale.
Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)
Vist igapäevane põle nii üksluine, kui just kirja panin. Ei tahagi kursis olla. Muu maailmaga suhe tähendab patseeringutel võhivõõrastega tere vahetada, apteegis kassapidajatega, kes Wallyt alati tervitavad, kuna too känd oskab olla viisakas ja villast visata – ning ongi kik. Ei simmaneid, ei vana-aasta koosviibimisi, ei kontserteid, ei isegi vahel risturanis lasta teiste tehtud roogadel hea maitsta. See’p see võlu seal on. Ise ep pia ostma, vaaritama, iljem pesema tisse, ku kuivad veel kappi panna. See lihtne tegevus, mis vajalik, et hing oleks sees, on tõeste aeganõudev. Oligi siis, et professor Ets, nigu ma teda vahel nimetan, ku ta hoogu läheb, asus arutama kõrgmõistust, tema sõnul abstraktsust. Mis olevat vilusoofia esivanem. Tema jutu järgi esinevad iinlased kui vilusoovia eri koolkondade loojatena. Mina vastu, tuhka, on oopis viiruse levitajad, iidamast ajast saadik. Ets tunnistas, et Läänes teatakse iina vilusoofiast vähe, arvatakse, et vanad kreeklased, nigu too Aristoteles, Platon olla esimesed suured tissidendid ehk teisiti mõtlejad, kes ikka arule tuginesid, mette abstraktusele. Viimane...

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more