Kuid üks asi on küll, mis pinsile jäämisest saadik on tekitanud vaikset vastuolu. Temake leiab, et kord aastas tuleb tohtri juures käia. Mina aga poiss nagu purikas, põle mingeid tervisehäireid, aastaid turjal küll, aga ep see ju tähenda, et aigused tulevad manu. Ka toda gripisüsti olen lasnud teha, kas tast kasu, ep tia. Tõsiselt haige põle ma kunagi olnud, vahel nosplid tilguvad, seda aga pakase tõttu.
Oli nii, et mõne aasta eest ütles tohter, et minu vanuses peab olema valvas, tegema kindlaks et olen hüdratiseeritud. Tähendab, vett palju jooma, et sisikond, vist, ära ei kuivaks. Et vanad nässid nigu mina tavaliselt lähevad hauda just soolikate tõttu. Või neist eespool oleva torustiku tõttu. Kompab teine igal visiidil mind õrnast kohast, kõik aga olevat korras.
Eks ma jälgi, mida targemad ütlevad, toda sõralist küll ei soovi külla kutsuda. Vend vähk on nii mõnegi sõbra viinud Liiva-Annusega seltsima. Mes ma aga surmast, tuleb kuna tuleb, tahtmine vaid, et nigu laulusõnad ütlevad, viimsed aastad olgu hääd.
Olen tänulik, et ma temakesega hästi läbi saan, isegi ku neid tõkkeid...
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
