Nigu ma alatasa enesele meelde tuletan, määrin paberit enese huvides. Mitte, et ma lugejat unustan, tea kuipalju teid ongi. Aga vean kihla, et Karlal ning Toonil on rohkem kõrgelt hindajaid kui mul lugejaidki. Kuda teisiti, nad mõlemad must vanemad (kuigi mitte väga, meie igi see aastkümmend või nii eriti inämp loe), ka saanud parema keelelise hariduse.
Olen nüüd kaks nädalit jõude olnud, plehveter aga põle nüriks kujunenud. Vahel juhtub nii. Kui toda ei ime, kuivab ää. Ei võlu kusagilt sõnu välja. Mõtteid tuleb õnneks ikke. Vahel lausa peab neid paberile poetama. Kuna olen aru saanud, et see mu tervisele hää. Tohtergi ütles, et villase viskamine olevat katarsiseks. Noogutasin, nigu teaks, millest juttu. Koju jõudes aga kohe-kohe riiuli man, Silvetilt aru pärima. Palju abi ei saanud. Kreeklastelt laenatud sõna. Pidin kiikama entsüklopeediasse.
Õpi, kuni elad. Too katarsis olla maakeeli purgatiivne olek. Jälle sõnaraamatu juurde. Õpin, et see on lahtisus, eriti seedimisega seoses. No teisi sõnu kirjeldab kui kõhul kusagile kiire. Muhelesin, kanukkide sõnaraamat nimetab seedimist kui alimentide töötlemist sisikonnas. Kertu must aru ei saand, kui ütlesin, et seks me ikke abielus oleme. Tema minu käest taolisi lahutusejärgseid alimente ei sooviks, mida selline katarsis kohale tooks. Peaaegu oleks saanud vastu küüru. Kuid kui suuvärk on liigväle, olgu jalad kiiremad!
Ninatargast targemaks soovides, lugesin edasi. Katarsis võib ka psühholoogiline puhastus olla. Vaat sulle säh. Et terves kehas terve vaim. Või nii. Too vaimne purgatiivsus tähendavat, nigu aru saan, represeeritud emotsioonide, vaimsete valude valla laskmist. Nupuravi, ühesõnaga. Ja veel – kunsti kaudu, kas maali või püünel esitatu, kapellmeistri võlutud helide läbi võib saabuda selline hingeline vabadus. Kõige tähtsam on nendest halbadest ainetest kuidagi vabanemine. Sain lõpuks aru, miks ka mõtteid peab seedima.
Algasin ju, et kirjutan enese huvides. Nüüd tean, et see on osa mu vaimsest katarsist. Purgatiiviks noile negatiivsetele mõtetele, mis pahatihti selles sinatses maailmas kummitama asuvad. Eriti kui ainult kurjusest loed, kuuled ja näed.
Nii mõistan tohtri-targa ütelust. Mõne asja vastu ei aita muu kui peenike nali. Neid suudavad teised paremini esitada kui mina. Tavaliselt sepitsen oma tervise huvides ikke mingi muige valmis, mis minu päeva pisut kergendust toob. Kui teistele vahel ka nii, siis on hää. Kui mitte, leheruumi antakse, eks pingutan lahtisuse poole nii kaua, kui jaksan. Vaimse, muidugi.
Vabarna Volli
