Ja uus usin lõikaja Issanda viinamäe põllul ei jäänud millegagi võlgu. Harva on näha piinliku täpsusega peetud arveraamatuid ja aruannete kaustasid, nagu need Toomas Vaga käte all vormusid. Aga mitte ainult hoolsus arvepidamises, vaid kirg kodumaal ja muudes riikides kristliku usu vastaste võimude all kannatava kristlaskonna eest oli see paleus, mis teda Kristuse usus kannustas. Markantsena jääb seda viimast märkima õpetaja Vaga osalemine hiigelsuure ristiga protestiaktsioonis — mille peale oli kirjutatud tagakiusu all elavate kristlaste maade nimed — 1983.a. juulis Vancouveris toimunud Kirikute Maailmanõukogu VI assamblee ajal Pacific Coliseum'i sissepääsu ees ning lõpuks Stockholmi eesti ajalehe „Teataja” toimetaja Karri Kiisa esildise alusel ka akrediteeritud ajakirjanikuna assamblee istungitel.
Selgepiirilised põhimõtted pole Toomast siiani unustanud. Hingekarjase töö on vaprat võitlejat juba paarkümmend aastat hoidnud Ameerikamaa idarannikul. Lapsed on elamas iseseisvat elu, kodumaa EELK ja välisilma E.E.L.K. ühinemise ja/või koostöö teemal toimub endiselt mõjus mõttevahetus, kuid palve, et me oleksime lõpuks üks, ei kustu auväärt hingekarjase südamest küll kunagi.
Tänades ja õnnistust Toomas ja Airi Vaga eluteele paludes,
koguduse õpetaja Algur Kaerma, nõukogu esinaine Milvi Puusepp, nõukogu ja koguduse liikmed
