(Meie pere ja muud Austraalia loomad on blogi, mida olen pidanud juba 8 aastat, ehk ajast kui kolisime perega Eestist Austraaliasse. Mina, abikaasa Martin ja lapsed Keitlyn, Robin ja Gretelyn.)
Ma ei tea kas ka Kanadas, aga Eestis on levinud arvamus, et Austraalias on alati soe. Isegi siis, kui inimesed reaalselt tutvuvad Austraalia kliima graafikutega, jääb ikkagi mulje, et tegemist on aastaringselt sooja kliimaga ja kolides Austraaliasse saab lõpuks ometi eemale külmast ja märjast.
Tegelikkus ei ole päris see. Meie saabusime perega Sydneysse mai keskel, mis on kaks nädalat enne talve algust ning seega saime kohe tunda seda kehvemat külge, mis Austraalial pakkuda oli. Üks esimesi kommentaare kaasmaalastelt Sydney eesti laste piknikul oli, et „me pole kunagi elus nii palju külmetanud kui siin.“ Ja hiljem sain tunda, et see on täiesti tõsi.
Meie saame küll omalt poolt öelda (elades enne Austraaliasse tulekut kolm kuud talvisel Maltal), et Maltal külmetasime veel rohkem. Ja sealt jaanuari keskel Eestisse tagasi jõudes olin üliõnnelik soojade tubade ja kuivade rätikute üle vannitoas. Milline õnn!
Kuna olen algusest saadik meie pere känguru-maa tegemisi ja emotsioone oma blogis jaganud, siis igal talvehooajal on tavaks saanud kaevata külma ning lõputuna näiva Sydney talve üle. Saan ise ka aru, kui naeruväärsena see ühele eestlasele võib kõlada. Aga see ei muuda asja, et siin olles nii tunnen.
Minu Eestis elavad jälgijad aga enamasti ei pea mu kaeblemist tõsiseltvõetavaks ning arvatavasti peavadki mind lihtsalt kas ülimalt külmatundlikuks (mida ka olen) või siis niisama drama-queeniks. Aga… …kohe, kui nad Sydneysse kolivad, muudavad nad meelt. Ning hoolimata sellest, et olin sellest oma postitustes korduvalt hoiatanud, on nad ülimalt üllatunud, et Austraalias saab päriselt ka nii külm olla.
Üks selline uskmatu oli minu ema. Ta ei uskunud kunagi, et mu väited külmast Sydney ilmast saavad olla tõesed. Ta oli meiega koos esimesel talvel isegi poolteist kuud Austraalias veetnud ega mäletanud sellist emotsiooni oma esimeselt reisilt teisele poole maakera. Austraalia päike kompenseeris jahedad hommikud ja õhtud ning talle jäi tunne rõõmsast ja päikselisest maast.
Kui ta tuli aga meie juurde kauemaks, elades siin terve talvehooaja, oli ta ülimalt imestunud, miks me nii külmas kliimas peame elama. Ta küsis korduvalt, kas võiksime kuhugi soojemasse piirkonda kolida.
Oma töös puutun kokku Austraaliasse ajutiste viisadega saabuvate noortega, enamasti Balti riikidest. Nad on tavaliselt vaimustunud kuumast suvest ning sõbralikest inimestest, kuid kõik on imestunud külmade talvede ja talumatult jahedate kodude üle ja ütlevad, et selleks nad küll valmistunud ei olnud. Ning nii mõnigi hakkab esimesel talvel mõtisklema, kus maailmanurgas oleks siis küll see ideaalne paik elamiseks, kus on kliima hea ning kõik muu ka mugav.
Mis siis teeb Austraalia lõunapoolsete paikade talved nii talumatult külmaks? Arvestades seda, et enamasti paistab päike ning keskmine maksimaalne temperatuur on Sydneys 15-18 kraadi, tundub kliima juba superkena. Aga samuti tuleb silmas pidada, et päevad on talvekuudel lühikesed ja maksimaalset temperatuuri jätkub ainult mõneks tunniks. Hommikul võib Sydneys olla ka 7 kraadi ning õhtud lähevad samuti vara jahedaks. Lääne-Sydneys ja mujal sisemaal lähevad temperatuurid kohati isegi alla nulli. Majad aga on ehitatud ilma igasuguse soojustuseta, kaminaid on vähestes ning soojaõhu konditsioneer kütab tänu suurtele akna- ja uksepragudele toaga samal ajal õueõhku. Nii et sise- ja välistemperatuur on tihti üsna sarnased.
Kas kohalikud peavad oma kliimat külmaks? Minu hinnangul mitte. Neil on vist juba maast madalast teadmine, et elavad soojal maal, kus pole lumiseid talvi ja täpselt nii nad seda võtavad. Kui mina kurdan külma ilma ning ilmun nende ette karvase kraega Soome sulejopes ja pikkades saabastes, siis vaatavad nad imestunud nägudega, et „sina sealt Eestist peaksid ju just külmaga harjunud olema.“ Keeruline on sellele vastu vaielda, aga meie, põhjamaalased oleme tegelikult hoopiski soojaga väga ära hellitatud!
