Esmaspäeval toimuski see, mida mullustel 28. aprilli valimistel erakond ei suutnud saavutada. Täiendavatel valimistel võideti kõik kolm piirkonda. Kui lisada viimaste kuude jooksul viie MP parteivahetamist (neli konservatiivi, üks NDP rahvasaadik otsustasid erakonda muuta liberaalide kasuks), siis on Ottawas esimest korda ajaloos loodud enamusvalitsus, mida üldvalimistel ei saavutatud. Vähemusvalitsused teadagi nõuavad kompromisse NDP-ga.
Trudeau nimetamine on õpetlik ja hoiatav. Poliitikas on nagu abieluski mõiste – mesinädalad. Uue valitsuse, just nagu pärast altari ette astumist, seal lubaduse andmist, seotud lootusega, et ehk kõik ootused täituvad. Nagu Trudeau näide kinnitab, on reaalsus hoopis teine. Ka teda peeti päästjaks, pärast algset eufooriat tuli välja hoopis teisiti.
Ta lubadused pole realistlikud. Et investeerida rohkem raha riigikaitsesse, majutusmurede lahendamisse, infrastruktuurile – seda kõike makse vähendades – ei ole ju võimalik.
Peaminister Mark Carney on aga kogenud mitte mesinädalaid, vaid mesimagusat aastat. Isegi kui globaalselt on tänu sõdadele, lisaks majandusmuredele põhjust olla murelik, on Carney toetus gallupite järgi aina tõusnud. Hetkel toetavad teda enam kui pooled valijatest. Kõik lubaduste tõttu.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
