Kahtlesin siiski juba mõnd aega, et midagi on mul arusaamatuks jäänud. Just arvutite vallas olin kindlalt kuulnud teadjaid inimesi rääkivat, et laadivad filme või faile alla, mitte ei lae. Aga miks? Raudpoldina kindel olin selles, et patareisid laetakse, akusid laetakse ja ka püssi laetakse.
Kuna isegi Eesti keele seletav sõnaraamat internetis (www.eki.ee/dict/ekss) ei pakkunud päris lõpuni viivat selgust, otsustasin (õige nohikuna) helistada keelenõuande telefonile! Sisestasin interneti otsingulahtrisse sõnad Eesti Keele Instituut, sain nende kodulehele ja seal klõksasin keelenõuandele.
Foto: See Tallinna Kaubamaja suurel reklaamsildil uhkeldav neiu on eesti kevade võrdkuju. Käevarred on tal küll paljad, aga rindkere veel kindlalt sooja vestiga kaitstud. Väga võimalikult on tal ka paksud sukkpüksid maani seeliku all. Lisaks on tema kogu komplekt, k.a. kandekott eesti lipu, taeva- ehk rukkilillesinine. Ta soovitab (või võtab ise vastu soovitust) laadida kevad alla. Kust? Taevast? Ja kui ta hakkab laadima, kas ikkagi laadib või laeb?
Teadmiseks: keelenõuande telefonil (372) 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17. Keelenõu saab ka e-posti teel (võrgulehe siseselt) või kirjaga aadressil Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn. Võrgulehelt saab lugeda, mida keelenõuandest küsida ning kontrollida oma teadmisi testide kaudu.
Ülimalt sõbralik keelenõudaam seletas asja väga selgelt lahti: laadima > laadin on siis, kui tulemuseks on laadung või last; laadima > laen aga juhul, kui tulemuseks on laeng või laetud olek (püss, aku/patarei). Tema tugines ja soovitas vaadata antud juhul Õigekeelsussõnaraamatut (ÕS), mida pean tunnistama, mul riiulis pole. Küll aga internetis (www.eki.ee/dict/qs). Tipi sisse sõna “laadima”.
Naljakas on see, et kuigi viimasel ajal LAEN alalõpmata patareisid ja mobiiltelefoni akut, ei ole laadungite kuhjamine või lastide liigutamine mulle võõras töö. Ju olin neil puhkudel laisa kõrvaga, kui mu Memm ja Taat rääkisid, et LAADI sa see sõnnik seal maha või laadi raamatukoorem sinna ümber. Miks see ei kinnistunud mu peas?
Aga mida siis too sinine kevadneiu Kaubamaja plakatil (fotol) teeb, laadides kevadet või siis soovitades seda alla laadida? Kas tegemist on füüsilise koorma, virtuaalse laadungi või elektrisähvatusega? Tähelepanu: siin kohtuvad vana ja uus maailm. IT (infotehnoloogia) vallas laaditakse nimelt asju üles ja alla, see tähendab arvutite, serverite, süsteemide vahel, ühte- või teistpidi. “Laadis Internetist tarkvara alla” = S/he downloaded software from the internet. Lihtsustatud kujul s.t. mujalt omale. “Kodulehekülg peab olema veebiserverisse üles laaditud” = The home page must be uploaded onto the web server. Lihtsustatult: oma (masinast) mujale.
Mulle tundus, et kõik elektrivooluga töötavad asjad laevad (mitte ei laadi) ja kuna arvutites ja nende vahel liiguvad ka asjad sähvatustena ja nähtamatult… Aga keelenõuandedaam põhjendas: tulemuseks on see, et ressurss (virtuaalne kraam) on viidud ühest kohast teise nagu kõige tavalisem magusalõhnaline heinakoorem. See on lihtsalt virtuaalne (kujutluslik) laadung, mida laaditakse.
Sinine neiu Kaubamaja seinal pakub välja, et ka sina tõmbaksid, olgugi, et vooluvõrgu abiga või arvuti patarei jõul, kevade näiliselt enda sisse. Kogu see sinililledemeri ja pungade pundumine ja praks. Laadi see alla, laadi see oma südamesse suure sooja lastina. Ja minagi edaspidi, mis siis, et astudes justkui sammu keelearengus tagasi, ühe kauni mõiste ja sõna pööramisel kaasaegses kevades.
Riina Kindlam
