Piiril küsiti, mis on visiidi eesmärk, kui kauaks, kus ööbin ning millal Kanadasse tagasi lähen. Kõik olid väga tõsised, ja muidugi arusaadavalt. Lihtsalt endale jäi tunne, et vist väga teretulnud siiski ei ole. Tagasi tulles olid Kanada piirivalvurid palju sõbralikumad. „Ahaa, tulid tagasi ja oled edasi Montrealis?“ küsiti.
Ka oli iga nurga peal suveniiride ning tänavatoidu müüjaid – asi, mida Montrealis väga kohanud isegi ei ole.
Nelja päeva jooksul õnnestus enda jaoks peamised turistiobjektid ära näha, üles pildistada ning kaasa osta. Televiisorist võib küll vaadata, pilte võib näha, aga ise kohal olles on kogemus hoopis midagi muud. Linn oli jõulutuledes, palju erinevaid kuusepuid, jõuluaknaid, uisuväljakuid, tänavatel olid Päästearmee jõuluvanad kogumas annetusi, igal pool mängis hooajale omane muusika. Ka oli iga nurga peal suveniiride ning tänavatoidu müüjaid – asi, mida Montrealis väga kohanud isegi ei ole. Ehkki lund ei olnud, samuti mitte külmakraade (mis mulle meeldis!), lõi see kõik koos väga erilise tunde, mida tõenäoliselt saabki kogeda ainult Suures Õunas. Mind natuke üllatas, aga samas jõulu-eelsele ajale arusaadav, inimeste hulk õhtusel ajal Manhattanil Time Square’il ning Rockefeller keskuse vahelisel alal – kohati oli väga raske liikuda ning isegi mitmed tänavad olid politsei poolt autojuhtidele suletud. Mõelda vaid, mis siin aastavahetusel või näiteks suvel toimub!
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
