Teadsin ainult, et olen tulnud aastaks. Tänaseks on 12 kuud muljetavaldava kiirusega möödunud, mistõttu ka minu seiklused siin otsa saavad ning käesolev kolumn viimast korda ilmub.
Mis on teadmatu, on ju omakorda ka üpriski hirmutav. Samas usun, et teadmatus ja hirm on see, mis inimesi tegutsema paneb, sest hakkab ju tööle ellujäämisinstinkt – kas kõrben või löön läbi?
Paljud tuttavad on küsinud, kuidas julgesin minna teisele poole maakera aastaks, ilma et oleks eelnevalt olemas kindel töökoht ning katus pea kohal. Minu vastus on olnud alati lihtne – kui otsid seiklusi, siis see seda just ongi. Usutavasti on palju neid, kes samuti mingil eluhetkel mõnda kaugemasse kohta reisida mõtlevad ning seiklustele vastu minna plaanivad. Probleemiks aga saabki tihtilugu just teadmatus tulevase töö- ning elukoha suhtes. Mis on teadmatu, on ju omakorda ka üpriski hirmutav. Samas usun, et teadmatus ja hirm on see, mis inimesi tegutsema paneb, sest hakkab ju tööle ellujäämisinstinkt – kas kõrben või löön läbi?
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
