Olles siis dokumendid kokku kogunud, allkirjastanud, passi, ID-kaardi, juhiloa kaasa võtnud, seadsin sammud tähtsate onude-tädide juures. Esimesel katsel taustakontrolli läbida mul ei õnnestunud, sest ehkki rahvastikuregistrist sain oma Eesti elukohta kinnitava dokumendi, ei sobi see neile. Lihtsalt mingi paber, tahame elektriarveid, kus pitsat peal, öeldi. Ehkki arveid, kuhu peale on märgitud ka Eesti elukoht, mul esitada oleks, on need kõik eesti keeles. Maksta aga sadu dollareid nende inglise või prantsuse keelde tõlkimiseks olukorras, kus pole kindlust, et needki sobivad, ei tundu eriti arukas. Tänasin ametnikke, korjasin oma dokumendid kokku ning läksin tööle tagasi teadmisega, et ju siis lõpeb aprilliga ka minu esimene töö.
Olles end siis läinud kuu lõpus viimaseks töönädalaks häälestanud, asunud uusigi väljavaateid sõeluma, selgus, et esialgu muretsema siiski veel ei pea. Ka antakse mitu-mitu kuud armuaega oma dokumendid korda saada ehk sisuliselt on minu töö lennujaamas kindlustatud oktoobrini. Muidugi, enne tuleb läbida katseaeg. Tegelikult millegipärast juba aimasin, et enne suurt heinategu ehk suve ei ole mõttekas reha ehk töötajaid nurka visata, ja mul oli õigus.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
